Erki Kasemetsa personaalnäitus "KOHAD/Cities Revealed" Tallinna Linnagaleriis viib suurtesse ja väikestesse linnadesse, taltsutades neid kunstnikuidee piitsa ja präänikuga klantsist koduseks.
Erki Kasemets taltsutab linnu
23. aprill 2010, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus "KOHAD/Cities Revealed" kuulub sarja "Cityscape", mis tegeleb linnaruumi lahkamisega kunstitasandil. Algaineseks ja vormiloojaks piltpostkaardid, asub Erki Kasemets aktiivselt tegelema sisuga - kas just paljastama, aga kindlasti välja näitama ja ava(lda)ma. Taltsutama oma leebelt vahedal moel.
Linnad kui komponeeritud majakogud ja inimasumid, kus kunstnik ise viibinud, saavad nii väliselt kui ka sisuliselt ümber mõtestatud, ümber häälestatud ja ümber pööratud.
Kõik leiab aset tõe ja tõepära piires ning kasemetsalikult aega - ja seekord ka ruumi - taaskasutades ning loomulikult süstemaatiliselt, tähestiku järjekorras, sõltumata linnade suurusest või asukohast maailmakaardil.
Kõnelus aja- ja ruumikeeles
Erki Kasemets hajutab kindlat ja etteantud kujutluspilti linnadest omal mahedal, muhedal ja vaimupiitsa plaksutaval moel. Esmapilgul ei saa vaataja arugi, mis on lahti nende üleelusuuruses linnaklantspiltidega. Vaatab, aga ei näe. See näitus pole jooksu pealt sissehüppajale. Kes tahab mõnusat elamust, peab võtma aega süveneda.
Kõigepealt tuleb jõuda arusaamiseni, et alustuseks on vaja uurida pisikest originaalpostkaarti, sellel kujutatud objekte ja kujundust. Seejärel on mõistlik tõsta pilk suurele pildile ja jõuda asja tuumani. Samasse vormi on sätitud sootuks teised paigad sellest linnast, vähem klantsid ja rohkem sisuliselt kõnelevad hetked ehk elu ise. Niisugusena, nagu linn on näidanud end kunstnikule, tema sõpradele või lähedastele.
Linn omaenese kujutluspildis hakkab kunstniku vaataga koos kõlama või sellele vastu vaidlema, rohkem või vähem hakkab pilditi kaasa mängima ajafaktor. Sest mõned originaalfotod on uuemad, mõned ammused, mõned kunstniku enda omad, mõned sõpradelt saadud. Või polegi saadud ja seinale on kinnitatud CD-plaat.
Vanusest sõltumata kõnelevad ühed ja teised, piltpostkaardid ja mälumomendid, üldmõistetavas ajakeeles. Lihtsalt ja iseeneslikult, samaselt ja erinevalt. Sest ajal ei ole rahvust. Ajal ei ole riiki. Ajal on lõpmatult aega. Erinevalt inimese ajalikkusest. Ajal on ka lõpmatult ruumi.
Linnaruumi ja inimese suhet sellesse muudavad nii inimene kui ka aeg. Kunstniku visioonist ja tahtest rääkimata. Hooned tulevad ja lähevad ning pikemas perspektiivis on see võrdne pilvede rännuga. Asjadel on eelkõige emotsionaalne väärtus, kõik muu tuleb alles pärast seda. Kui üldse.
Ühel hetkel pole tähtsust, kas tähtsam on hetk või igavik. Inimesel ja linnal on tema sekundid, et olla ja muutuda. Olla ise ja kellegi kujutlus. On aeg olla ja kaduda, hetk olla püütud kunsti ja galeriisse. Või jääda olematusse nende teadvuses, kelle ajalik tee pole kohaga lõikunud.
Kui kogu ülejäänud Euroopa mahub ära suuremasse saali ning nii Tartu ja Rakvere kui ka Strasbourg ja Venezia (kasutatud on originaalkirjapilti nagu kohapostkaartidel ikka) saavad end väljendada üks pluss ühel kaardil/teosel, siis Tallinnale on pühendatud terve väiksem ruum - neli piltpostkaarti ning video aastavahetusest 2006.
Eriline boonus on muidugi, kui Erki Kasemets ise juhtub olema läheduses ning avama pilte sootuks enam, kui oleks võimalik näha ka kõige hoolikamal vaatlemisel. Sest siis astuvad vaataja enda assotsiatiivselt mälust kerkivate lugude - mille muu kaudu saakski kunstile läheneda? - kõrvale kunstniku omad ning tekib eriliselt hingestatud dialoog.
Vaataja mälestustest laetud Tartu hakkab kõnelema endast kui Kasemetsa ema, isa ja tädi ülikoolilinnast, tema ilme loovad nende tehtud fotod, millele on kunstimõõtme andnud bioloogi ja geoloogi kunstnikust poeg.
Viin/Vienna avaneb Rakvere teatri reisipiltide kaudu, Rakvere keskpunktiks on vaade Erki Kasemetsa töötoa aknast teatrimajas. Tallinn kõneleb Erki Kasemetsa purginäituse ja koduste Tallinna-teemaliste asjade kaudu vanalinnamotiividega kuivainepurkidest Hugo Mitti graafilise leheni.
Enesestmõistetavalt on duubelkorduskasutuses seesama linnagalerii ja selle vaateaken, kus Kasemetsa purgipildil kuupäev 20.12.2008 ja kaugest tulevikust iga sekundiga lähenev 20.08.2012. Tegemist pole üksnes mineviku- või tulevikunostalgiaga. Tänase päevaga suhestub teravalt võidusammas, mis küljelt pildistatuna mõjub absoluutselt antiskulptuurselt.
Eeterlikud kontlinnad
Eelkujutluse ja vahetult kogetava linna klappimine on Erki Kasemetsa meelest õnneasi.
Näitusel "KOHAD/Cities Revealed" eksponeeritud loomingust on näha, et kunstnik ise suhtub aja/koha/tunde klappimisse või klappimatusse huumoriga, hinnates ja tuues vaatajani linnamaastiku varjatud hinge, hoomatavat ja hoomamatust.
"Selliste kontlinnade kohal hõljub aga alati ka midagi eeterlikku, kohavälist ning haaramatut," arvab Kasemets. 100% nõus.