Harrastusspordi raha jagamine tekitab pingeid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvastepalli võistlused.
Rahvastepalli võistlused. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Lääne-Viru maavalitsuse spordinõukogu otsusega eraldati läinud aastal harrastusspordile ette nähtud summadest raha küll Kõrgemäele elektriliinide ehitamiseks, taotlust kogu maakonna noori hõlmavate spordiürituste toetamiseks on aga kahel viimasel aastal järjekindlalt tagasi lükatud.

Mitmed Lääne-Virumaa harrastusspordi edendajad pole rahul kaks aastat tagasi valitud Lääne-Viru maavalitsuse spordinõukogu tööga, sest sellesse kuuluvad inimesed ei näi tundvat maakonna spordielu ning langetavad harrastusspordi rahastamise otsuseid asjasse süüvimata.

Juba teist aastat on spordinõukogu jätnud rahuldamata Lääne-Virumaa spordiliidu taotluse noortespordi toetamiseks.

"Abi oleks kulunud hädasti ära, sest üleriigiline hasartmängumaksu nõukogu vähendas poole aasta pealt lepingulist noortespordi toetust kolmandiku võrra, summas 45 000 krooni," selgitas Lääne-Virumaal koolinoorte spordiüritusi korraldav Olev Raudsepp.

Laste võistlusi tuli vähendada

Spordiliidu eestvedamisel peetakse maakonna koolinoorte meistrivõistlusi paljudel aladel, 2009. aastal osales neil kokku 7157 noort inimest.

"Oleme raha küsides nüüd siis kokku kolmel korral saanud eitava vastuse, läinud aastal pidime seetõttu ära jätma koolinoorte saalijalgpalli meistrivõistlused, kokku tõmbama koolilaste kergejõustiku- ja korvpallivõistlusi," rääkis Raudsepp.

Selline noortespordi eiramine on arusaamatu, sest ütleb ju harrastusspordi ja liikumisharrastuse toetuste taotlemise ja andmise korra üks punktidest, et toetust jagatakse elanikkonna eri vanusegruppidele korraldatud spordiürituste toetamiseks.

Spordiliidu järelepärimisele, miks siis ikkagi Lääne-Viru koolispordiprojekti 2009. aastal 8000 krooniga ei finantseeritud, vastas spordinõukogu 12. augusti protokolli väljavõttes: "Harrastusspordi eelarve näol ei ole tegemist finantsinstrumendiga, millest katta saamata jäänud finantseeringud."

Aga raha oli reservis olemas üle 50 000 krooni. Ja samas, nii hämmastav kui see ka ei ole, andis spordinõukogu oma läinud aasta 30. novembri otsusega sellest jagamata summast 24 540 krooni lisataotluse esitanud spordinõukogu esimehe Kert Karuse osalusega MTÜ Palermo spordiklubile Kõrgemäe mäesuusatõstuki remondi tarbeks ja elektriõhuliini paigaldamiseks.

Raha on, aga rahvaliigale ei anna

Rakvere spordikooli treener Mati Merirand, kes Rivaali võrkpalliklubiga veab kogu maakonna võrkpallielu, ei suuda omakorda kuidagi mõista meeste võrkpalli rahvaliiga tarvis tehtud rahataotluse tagasilükkamist. Kuigi see oli korrektselt ja õigel ajal esitatud 2009. aasta 15. oktoobriks.

"Kui sarjas osalevad 17 võistkonda, mis hõlmab igast maakonna sopist kokku 150 pallimeest, kes saavad tänu sellele võistlussarjale oma alal regulaarselt harjutada ja võistelda, pole harrastussport, mis väärib toetamist, siis küsiksin, mis selleks on," on Merirand nördinud.

Võrkpallijuhile tundub arusaamatu seegi, et samas, kui nende taotlus jäi rahuldamata, jättis spordinõukogu vastavalt tänavu märtsi lõpus avalikustatud rahajaotuse protokollile osa (29 838 krooni) eelarvesummast välja jagamata. Lisaks jäi veel reservi 30 627 krooni. Kokku läks jagamisele 245 805 krooni.

"Miks see summa välja jagamata jäi, kui olid ju olemas taotlused, rahavajajad?" küsib Merirand õigustatult. "Varem, kui spordinõukogu tööd juhtis maakonna spordielu läbi ja lõhki tundev spordispetsialist Olev Raudsepp, niisugust asja ei juhtunud."

Otsused tehti suures ringis

Oma ametisoleku aegseid tööpõhimõtteid tutvustades rääkis Olev Raudsepp, et kutsus toona rahajaotamise juurde spordinõukogu inimestele lisaks ka spordiklubide esindajad ning nii ühises suures ringis vaieldes ja arutades otsused sündisid.

"Oli põhimõte, et jätkuks kõikide piirkondade sporditegevuste toetamiseks, ja kogu raha jagasime ka sendipealt välja," lausus Raudsepp. "Praegu teeb seda väga väike ring inimesi, kes ei pruugi olla asjatundjad. Rõhutakse pelgalt paberliku asjaajamise täpsusele, ent ei süveneta asja olemusse."

Lääne-Virumaa spordiliidu juhi Vello Vasseri sõnul on taotluse esitamise nõuded nii karmiks tehtud, et paljud väiksemad tegijad ühe-kahe tuhande krooni pärast enam seda tohutut paberimäärimist ette võtma ei hakkagi.

"Mõni neist on pöördunud raha asjus minu poole, aga mina spordinõukogusse ei kuulu, nii nagu mitmed teised varem selles nõukogus kaasa löönud tuntud spordiinimesed Jaak, Vettik, Ants Rikberg, Krista Lepik, kellele isegi ei teatatud, et nende volitused on lõpetatud," rääkis Vasser.

Vasseri sõnul on infovahetus spordiliidu ja uue 2008. aastal tööle hakanud nõukogu vahel algusest peale olnud ebarahuldav. Teavet sai ta spordinõukogu tööst peamiselt maavalitsuse sporditöö spetsialisti Olev Raudsepa vahendusel, sest töötasid ühes ruumis. Pärast maavalitsuse personali koondamist vabastati Olev Raudsepp ka spordinõukogust. Pärast seda on Vello Vasser kutsutud aeg-ajalt mõnele koosolekule mõnd punkti arutama.

"Ma pole saanud ühtegi kirja ega meili näiteks lisataotluse vooru väljakuulutamise kohta. Selline spordiliidu eiramine on kummaline, Eestis on maakondi, kus spordinõukogu tegutseb just spordiliidu juures ja tehakse tihedalt koostööd," imestas Vasser.

Arengukava nagu kaitsekilp

Kas tänavuse aasta lõpus kordub mullune stsenaarium, kui hakatakse otsima omanikku jaotamata jäänud 29 838 ja reservi 30 627 kroonile?

Rakvere spordinõukogu, kuhu kuuluvad maavalitsuse kodulehe andmetel peale Kert Karuse veel Aivar Lankei, Einar Vallbaum, Erich Petrovits, Merle Tammre, Merle Laud, Marge Lepik, Liis Lille, Sven Hõbemägi, on värskelt - 16. märtsil - teinud toetuste taotlemise ja andmise korras muudatusi.

Selle korra punkti 5 lõige 1 ütleb, et "juhul kui harrastusspordi ja liikumisharrastuse toetusteks määratud summast jääb osa välja jagamata, on maavalitsuse spordinõukogu ettepanekul õigus kuulutada avalikult maavalitsuse kodulehel välja täiendav taotlusvoor." Esmakordselt on lubatud sellest ka maavalitsuse kodulehel teada anda.

"Eesmärk ei ole raha lihtsalt laiali jaotada, vaid tagada maakonna spordivaldkonna arengukava täitmine," lausus spordinõukogu esimees Kert Karus, selgitamaks ühe osa raha jagamata jätmist.

"Harrastusspordiraha jaotamist otsustab Lääne-Virumaal spordinõukogu ettepanekul maavanem. Temale ettepanekuid tehes lähtume põhimõtetest, et taotletavad tegevused on seotud maakonna arengukavadega, strateegiatega ning taotleja kavandatavad kulutused on tegevusega tasakaalus ja põhjendatud, samuti peavad kavandatavad projekti tegevused aitama taotletud eesmärki saavutada," lisas Karus.

Mis puutub Lääne-Virumaa spordiliidu koolispordiprojekti toetamisse, olgugi rahasooviga suhteliselt väikeses summas, siis polevat Karuse väitel koolisport harrastussport ning seepärast andis spordinõukogu järjepidevalt eitava vastuse.

"Koolisport peab oma kulud saama kaetud teistest vahenditest. Lääne-Virumaal tekib koolispordi rahasumma hasartmängumaksu nõukogu, kultuurkapitali ja riigieelarvelistest vahenditest, puudu jääva osa katavad pearaha põhimõttel maakonna omavalitsused," väitis Karus.

Paraku spordinõukogu esimees siinkohal eksib ja räägib iseendale vastu: esiteks ongi väljajagatav harrastusspordi raha riigieelarveline vahend ning teiseks ütleb kultuuriministri 10. jaanuari 2006. aasta määruse nr 1 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord" eelnõu seletuskirja § 5 selgelt, et koolinoorte sport on harrastussport.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles