Jama aasta jättis põllumajandusele oma jälje

Põllumajandusministeerium on allasutuste kaudu maaelule lähemal.

FOTO: Aarne Mägi

Virumaa põllumeestel jäi oma kandidaat Eesti aasta põllumeheks leidmata, Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu juhatuse esimehe Üllas Hundi sõnul oli möödunud aasta lihtsalt jama.


Virumaa Põllumeeste Liit üritas üldkoosolekul leida oma kandidaati Eesti aasta põllumehe konkursile esitamiseks, kuid esialgu jäid otsingud tulemusteta.

Põllumeeste liidu esimees Ülo Niisuke rääkis, et kandidaate pakuti välja küll, kuid ettevõtjad taandasid end ise. "Piimatootjatel on praegu raske aeg, konkursil peavad olema kor­ras nii laut, õu kui rahaasjad, põllumehed on aga väga ene­sekriitilised," selgitas Niisuke.

Päris läinud rong Niisukese sõnul siiski veel ei ole ja kandidaadi otsimisega tegeldakse aktiivselt. "Aega on 20. maini," täpsustas ta.

Hea koostöö

Eestimaa Põllumajandustoot­jate Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt rääkis, et keskliidu koostöö Virumaa Põllumees­te Liiduga on olnud väga tõhus.

Mullusele tagasi vaadates ütles Hunt otsesõnu, et 2009. aasta oli jama aasta. "Põllumees on väärtusahela allotsas, püüame ühistegevuse kaudu olukorda parandada," oli Hunt siiski optimistlik ja lisas, et õnneks on probleeme märgatud ka Euroopa Komisjonis.

"Kui piimasektoris on asjad pisut positiivses suunas liikuma hakanud, siis teravilja osas olukord paraku eriti roosiline ei ole," tõdes ta.

Alles jäänud piimatootjate elu muudab kergemaks toorpiima hinnatõus. Üllas Hunt rääkis, et aastataguse ajaga võrreldes on piimatootmine Eestis vähenenud umbes kümnendiku.

Samasse suurusjärku jääb toodangu vähenemine ka Lätis-Leedus, Poolas on see aga koguni 16%.

"Samas on Eesti Euroopa kontekstis väga väike ja meie aastane piimatoodang on võrreldav Saksamaa nädalase piimatoodanguga," ütles ta.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, kes ise ka põllumajanduses töötanud, leidis, et Eestis on põllumajandus põllumehe enda asi. "Eesti põllumeeste olukord võrreldes Euroopa omadega on alla igasugust arvestust," hindas maavanem ja lisas, et selle muutmiseks tuleb Euroopa institutsioonidega kõvasti koostööd teha.

Just seepärast pidi Virumaa Põllumeeste Liidu koosolekust osa võtma ka europarlamendi liige Kristiina Ojuland, kes aga vulkaanipurske tõttu Brüsselisse lõksu jäi.

"Sellest on väga kahju, sest Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on meie jaoks nurgakiviks ja Kristiina Ojuland on europarlamendi põllumajanduse töögrupi liige," sõnas Ülo Niisu­ke, kes lisas, et nii head koostööd, kui on praegu Einar Vall­baumiga, pole meie maakonna põllumeestel olnud ühegi varasema maavanemaga.

Sihiks Peterburi

Üllas Hundi sõnul sõltuvad põllumehed väga palju toiduainetööstustest, probleemiks on see, et Eestis ei ole välja kujunenud tugevaid tootjaorganisatsioone, mis suudaksid enda eest seista nagu näiteks kõigile hästi tuntud Valio Soomes või Arla Foods Rootsis.

"Tahaks, et meie tootjad jõuaksid esialgu ühistegevuse kaudu oma brändiga turule, sealt oleks võimalik hakata edasi liikuma," lausus Hunt.

Virumaa Põllumeeste Liidu eelmise aasta suurim ettevõtmine oli veerandsaja põllumehe õppereis Ukrainasse. Samas ebaõnnestus Ukrainas valitsenud ebastabiilsuse tõttu piimatoodete eksport Ukrainasse ning masinate ja väetiste import sealt.

Küll käivad praegu läbirääkimised piima ja ehk ka piimatoodete turustamiseks Peterburis ja Leningradi oblastis.

Tagasi üles