Rakvere teatri dramaturg Anne-Ly Sova jäi vulkaanilise tuha pärast seiskunud lennuliikluse tõttu lõksu Šotimaale, kust edasiliikumiseks pidi ta ette võtma 13tunnise bussireisi Londonisse.
Lennuliikluse seiskumine viis 13 tunniks bussi
Esialgu lendasime vanematega Estonian Airiga Londonisse ja sealt ühe kohaliku väiksema lennukompanii lennukiga Šotimaale Aberdeeni vennale külla. Tagasi pidime samamoodi tulema.
Milline oli teie esimene emotsioon, kui kuulsite, et vulkaan purskab ja lennuliiklus seisab?
Esimene mõte oli ilmselt, et küllap saab kõik kohe korda. Meil oli muidugi see eelis, et kui vulkaan purskama hakkas, siis meie reis alles kestis.
Kuid eilne (üleeilne - toim.) õhtu ja tänane (eilne - toim.) hommik on olnud küllaltki närvilised, aga praegu on mul juba väga hea tuju.
Ma natuke pikutan hotellis ja siis võib-olla lähen teatrisse, kui ma siin juba olen. Kasutan juhust ja lähen vaatan kas või sedasama "39 astet", millega Rakveres välja tulime.
Kus te praegu viibite?
Kui me esialgu pidime eile (üleeile - toim.) ööseks koju jõudma, siis praegu oleme jõudnud Londonisse. Otsustasime, et me ei jää Aberdeenis mingeid lende ootama, ja võtsime ette ning sõitsime bussiga kolmteist tundi Aberdeenist Londonisse.
Jõudsime hotelli, saime oma hotellitoa kätte. Lõpuks õnnestus mu teisel vennal, kes on Eestis, lennufirmaga kontakti saada ja saime oma piletid ümber broneerida, kuigi alles neljapäevasele lennule. Kuid, kes teab, mis lendudega saab.
Milline oli inimeste meeleolu lennujaamas, kui selgus, et lennata ei saa?
Seda ma ei oska öelda, sest lennujaamad on tegelikult tühjad. Kõik lennujaamad ütlevad, et ärge tulge lennujaama, vaid võtke ühendust oma lennufirmadega. Kui telepilti vaadata, on lennujaamad tühjad, reporterid seisavad üksinda.
Euroopa suuremates lennujaamades on inimesi, kes magavad välivooditel ja ootavad. Aberdeenis oli tühjus, meie ei läinudki lennujaama, ka Londonis mitte.
See-eest on Londoni bussijaamad rahvast paksult täis. Hommikul kella üheksa ajal, kui mitmesugused bussikompaniid, kes pakuvad bussireise kuhugi Euroopa mandril, olid nende uste taga meeletud järjekorrad: 40-50 inimest sabas.
Kohtasime seal ka üht Soome kaheksaliikmelist seltskonda, kel õnnestus saada üheksast viimasest bussipiletist kaheksa kuhugi väiksesse Poola linna. Nad ütlesid, et peaasi saaks kodule lähemale.
Rahvusvahelise bussifirma Eurolines ustel olid sildid, mis ütlesid, et kõige varem, mil bussiga üldse kuhugi saab, on reede ja laupäev.
Kui keeruline oli hotellikoha leidmine Londonis?
Kuigi meid hoiatati, et Londonis ei pruugi hotelle olla, see väga keeruline polnud. Kett, mille hotellides oleme ööbinud, on selline odavam. Ka vabu tube oli veel, kuigi nende hinnad on natuke tõusnud, kuid mitte märgatavalt.
Probleem on aga selles, et millegipärast ei taha pangakaardid hästi töötada interneti kaudu broneerimisel. Lõpuks sain neljanda kaardiga telefoni teel toad broneeritud.
Sotsiaalvõrgustikus Facebook on loodud kommuun, mille kaudu aitavad vulkaanilise tuha tekitatud transpordikaose tõttu hätta sattunud inimesed üksteisel liikuma pääsemiseks abi leida. Kas ja millist vastutulelikkust olete teie seni kogenud?
Kuna tasuta internetiga, millega meie Eestis harjunud oleme, on siin suhteliselt halvasti, siis ei ole ma väga palju saanud internetti kasutada.
Kuigi nii välisministeeriumi kodulehe kui ka nende Facebooki sait on täis igasuguseid pakkumisi. Londoni kohta ma ühtegi veel leidnud ei ole.
Täna (eile - toim.) panin ka ise sinna väikese märkuse, et kui keegi tahab kedagi Londonist Eestisse viia, siis meie oleme valmis. On näha, et välisministeerium teeb väga hoolega tööd.
Kui vastutulelikud inimesed ise on? Või on igaüks enda eest väljas?
Inimesed on hästi sõbralikud, kas või needsamad soomlased, keda bussijaamas kohtasime.
Me lihtsalt kuulsime, et nad räägivad soome keeles, astusime juurde, ütlesime tere ning mainisime, et meile tundub, et teil on sama probleem, mis meilgi.
Nad asusid kohe juhendama, mida teha, kuhu minna ja millisest bussijaamast piletid saab. Samamoodi bussijaamast välja tulles, inimesed, kes nägid, et ma vaatan kaarti ja ei saa aru, kummale poole minna, astusid juurde ja küsisid, kas nad saavad mind aidata.
Mis te arvate, millal koju jõuate?
Jõudsin natuke internetist uudiseid vaadata. Ehk suudavad suured lennukompaniid läbi suruda selle, et tegelikult ei ole need pilved ohtlikud lennukitele, sest testlende on Euroopas juba päris palju tehtud.
Äkki nad suudavad oma lobitööga nii kaugele jõuda, et veel mõni riik teeb oma õhuruumi lahti, ja kui Islandi poolt uusi pilvi ei tule, siis äkki jõuame neljapäeva õhtuks, aga natuke kahtlane see on.
Praegu igatahes jääme oma neljapäevast lendu ootama, kui vahepeal ei tule keegi lahke bussiga inimene, kes oma bussi peale kutsub.
Praegust olukorda ei anna millegagi võrrelda, aga kui palju on teil lennureisidel viperusi ette tulnud?
Kui päris aus olla, siis see on tõesti esimene kord, kui mul on lennukiga reisides jama.
Mäletan, et ühe korra olen pidanud Tallinnas kaks tundi üle aja ootama, ja see on ka kõik.
Bussiga reisides on jamasid ette tulnud, aga need vahejuhtumid jäävad 1990. aastatesse, kui bussid läksid katki ja tuli oodata asendusbussi.
Ütlesite, et olete 13 tundi bussis loksunud. Aga kui nüüd peaks juhtuma, et ka neljapäeval ei tule lendu, kas siis võtate ette bussireisi Eestisse?
No ilmselt tuleb siis ette võtta, kuigi hirmus saab see olema. Tänane (eilne) öö läks siiski lihtsalt, saime bussis võrratult hea koha, õnneks oli öö, saime tukkuda. Praegu ei tunne ma ennast väga väsinult.
• 20. märtsil hakkas purskama Islandil Eyjafjallajökulli liustikul asuv Fimmvörðuhálsi vulkaan, mille pursete tagajärjel tekkinud hiiglaslik tolmupilv on segi paisanud Euroopa lennuliikluse.