Eesti Energia pakub kaevandusalal kompromisse

Karjäär Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Maidla valda plaanitava kae­vanduse teisel avalikul arutelul tutvustati kesk­konnamõjude hindamise aruande täiendusi ning kompensatsiooni- ja leevendusvõimalusi, mida Eesti Energia kohalike­le välja pakub.

Eelmisel nädalal kogunes Maidla valla rahvas kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande arutelule teist korda, sedakorda tutvustati täiendusi.

Keskkonnaministeeriumi kesk­konnakorralduse nõunik Rein Raudsep nentis, et aruanne on tunduvalt paremaks läinud. Täpsemat hinnangut ta ei and­nud, sest oli täiendused saanud alles arutelule eelnenud päe­val ning polnud jõudnud nendega põhjalikult tutvuda.

Keskkonnamõjude hindaja Urmas Uri firmast Kobras AS selgitas, et Uus-Kiviõli kaevandusalal on kolm võimalikku tootmisvälja, millest üks jäeti kõrvale, sest puudutab Natura ala ja selle puhul kasutataks kohalikke teid, mistõttu oleks ka mõju kohalikele elanikele suur. Teine variant oleks ettevõtte seisukohalt tehnoloogiliselt parim ning kolmas keskkonna ja kohalike inimeste jaoks parem.

"Kuni pole otsustatud tootmisala asukohta, on raske rääkida täpsetest mõjudest," rääkis Uri, viidates asjaolule, et ühe kaevanduse avamine on väga pikk protsess.

Tegutsemine maa all

Eesti Energia arendusdirektor ja juhatuse liige Kalmer Sokman rääkis, et kolme kaevandusala variandi hulgast valitakse see, mis jääb Aidu karjääri lähedale. Seega mõjutaks kõige rohkem Rääsa ja Ojamaa küla.

Sokmani sõnul on selle valiku plussiks Aidu karjääri olemasolev struktuur: rikastusvabrik, killustikukompleks, laadimissõlm. Kaevandusveed saab suunata lähedal olevasse Ojamaa jõkke ning asustus jääb kaugemale - ühe kilomeetri raadiuses on vaid üks talu.

Tehase jaoks on Sokmani sõnul miinus see, et töö ja logistika on keerulisemad. Põlevkivi plaanitakse transportida konveieriga, kuid maha pole maetud ka raudtee rajamise mõtet.

Sokman kinnitas, et müra ja vibratsiooni mõju leevendatakse müratõketega. Maa alla viiakse settebasseinid, ventilaatorid ja pumbajaam, ja nii palju kui võimalik ka elektrivarustus ning side. Aheraine, mis jääb killustikust üle, läheb puistangusse või maa alla tagasi.

Talude veevarustus rajatakse enne põhjavee alanduslehtri levikut ning müraallikast kuni 1000 meetri raadiusse jäävatel elanikel on ettevõttega võimalik kokku leppida häirimise kompensatsioonis.

"Enne töid fikseeritakse hoonete ja rajatiste seisund, ja kui lõhkamise käigus tekib kahju, siis see hüvitatakse," rääkis Kalmer Sokman. "Kui inimene soovib müüa talu, siis lepitakse temaga kokku mõistlik hind ning kaevandus ostab selle ära."

Elektrit on vaja

Tööstusalale on plaanitud madal hoonestus, mets säilitataks maksimaalselt. Laadimistööd tehtaks Aidu kompleksis, nii et rongid müriseksid sealkandis.

"Tahame kaasa aidata ka valla sotsiaalmajanduslikule arengule," ütles Sokman ja lisas, et teid, kus sõidavad kaevanduse autod, ja jõge, kuhu suunatakse kaevanduse veed, hooldaks kaevandus.

Samuti oleks valla objektidel võimalik liituda kaevanduse kommunikatsioonidega ning hooned planeeritakse nõnda, et pärast kaevanduse tegutsemise lõppu saaks vald neid kasutada.

Sokman märkis, et kaevandus annaks ka kohalikele tööd ning ettevõte maksaks stipendiumi valla noortele, kes lähevad mäendust õppima.

"Kaevanduse avamine ei ole ainult häda ja viletsus, sellel on ka positiivseid külgi," ütles Sokman.

Samuti meenutas Kalmer Sokman kokkutulnud rahvale asjaolu, et uus kaevandus on hädavajalik avada, sest praegustes kaevandustes on varud lõppemas. "Kui kaevandust ei tule, hääbub Eestimaal elektri tootmine," väitis Sokman.

Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni ei olnud väitega päri ja juhtis tähelepanu elektri ja põlevkiviõli koguste suhtele.

Eesti Energia Kaevandused ASi juhatuse esimees Ilmar Jõgi selgitas, et kuna Eesti Energia on riigi omandis, täidab see riigi kavasid, mis puudutavad elekt­ri ja põlevkiviõli tootmist ning riiklikku ja energeetilist julgeolekut.

Vald tahab süvauuringuid

Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni rõhutas, et kõige olulisem on keskkonnamõjude hindamine, mis seni on olnud siiski puudulik.

"Keskkonnamõjud tuleb täpselt ja ausalt välja tuua. Aga selleks, et neid hinnata, peavad ole­ma väga põhjalikud alusuuringud. Kui vaja, tuleb Virumaad puu­dutav süvauuring nüüd ära te­ha. Praegu ei ole aruandes mõjusid ära toodud, ei ole meetmeid ärahoidmiseks, leevendami­seks, ei ole konkreetseid negatiiv­setest keskkonnamõjudest lähtu­vaid kompenseerimismeetmeid väl­ja töötatud. Praegu tundub see rohkem nagu kohalike äraostmisena - pakutakse nii kõrget hinda kuus, et inimene jääb nõusse," rääkis Vinni.

Enno Vinni viitas ka asjaolule, et Maidla vald on väljarände aspektist Eestis erand, sest põlevkivikarjääri rajamise nii suurt mõju - valla kolme suurema küla territooriumile - ei ole ükski teine Eesti omavalitsus varem tunda saanud.

"Praeguse seisuga ei ole meil aas­tast 2013 enam omavalitsuse ülesandeid võimalik teostada, sest meil pole inimesi, tulubaasi ega ressurssi," märkis ta. "Täna on inimeste äraminekuhoiatused juba kaevanduse otse­ne negatiivne mõju - see tuleks aga aruandes kohe esile tuua ja välja töötada meetmed, et seda ära hoida."

Maidla vallavolikogu maaelu­komisjon arutab teemat ja esitab volikogule oma seisukohad. Volikogu esimehe hinnangul on üks ettepanek peatada keskkonnamõjude hindamine, kuni pole tehtud alusuuringuid.