Swedbank prognoosib majanduskasvu

Foto: Liis Treimann

Swedbank jääb oma värskes majandusprognoosis senise majanduskasvu ootuse juurde, prognoosides Eesti selle aasta majanduskasvuks 1,5 ja tuleva aasta kasvuks 4,5 protsenti.

Samas on suurenenud positiivsemate arengute tõenäosus, kuna maailmamajanduse kasvu ootused selleks aastaks on kasvanud ning ka Eesti ettevõtted paistavad olevat kriisiga panga hinnangul loodetust mõnevõrra paremini kohanenud.

Lisaks mõjutavad selle ja tuleva aasta majandusarenguid positiivselt euro kasutusele võtmine ning 2009. aasta eelarve prognoositust parem seis.

Avaliku sektori puudujääk väheneb panga prognoosi kohaselt eelmise aasta 1,7 protsendilt SKP-st 1,4 protsendini sel ning ühe protsendini järgmisel aastal.

Valitsuse eelarvekulutused jäävad 2010. ja 2011. aastal kontrollituks ning eelkõige omavalitsuste tasandil võib tulla täiendavaid kärpeid, seisab panga hinnangus.

Selle järgi jätkab keskvalitsus praeguse eelarvepoliitikaga ning riigieelarve puudujääk väheneb. Omavalitsuste seisukord aga halveneb, mistõttu ei saa üldine positsioon oluliselt paraneda.

Panga hinnangul on valitsus sunnitud alustama pikaajaliste probleemida lahendamist ja seda eriti osas, mis puudutab sotsiaalteenuseid, sest vastasel korral on 10 aasta pärast oodata uut kriisi.

Maailma majanduse mõnevõrra paranenud väljavaated selleks aastaks on Swedbanki analüütikute hinnangul Eesti majandusele hea uudis, kuid 2011. aastal võivat see tähendada mõnevõrra kehvemaid väljavaateid.

Siiski ootame, et tänu mitmekesisemaks muutuvale ekspordile suudavad Eesti ettevõtjad selle veidi kehvema majanduskeskkonnaga kohaneda, seisab Swedbanki majandusülevaates.

Eesti majandusarengutele võib anda positiivset tuge Eesti konservatiivse eelarve poliitika jätkumine, aga ka stabiilsem majanduskeskkond ning madalad intressimäärad eurotsoonis.

Peamiseks majandusriskiks on panga hinnangul majapidamiste säästmiskalduvus ja investorite käitumine.

Suurima panuse majanduskasvu annab prognoosi kohaselt 2010. aastal netoeksport, kuna ekspordi kasv tugevneb, aga impordi arengud jäävad madala majapidamiste tarbimiste tõttu tagasihoidlikuks.

2011. aastaks loodab pank sisemaise nõudluse kasvu.

Sel aastal ootab pank Eesti ekspordi nominaalseks kasvuks kaheksa ja järgmisel aastal seitse protsenti. Impordi kasvunumbrid on samal ajal kuus ja seitse protsenti.

Reaaleksport kasvab sel aastal neli ja tuleval aastal 5,5 protsenti. Impordi reaalkasvudeks prognoosib pank vastavalt kaks ja 5,5 protsenti.

Töötus saavutab panga hinnangul kõrgeima taseme selle aasta esimeses pooles, millele järgneb hõive tagasihoidlik kasv.

Tarbimine jääb panga hinnangul 2010. aastal nõrgaks ning oodata on umbes neljaprotsendilist langust. 2011. aastaks ootab pank sama suurt tarbimise kasvu.