Eesti Panga president Andres Lipstok oli Eesti eurole ülemineku suhtes lootusrikas, kui ta rääkis maavalitsuses peetud avalikul loengul maakonna ettevõtjatele ja omavalitsustegelastele ühisraha kasutuselevõtuks valmistumisest.
Pangajuht rääkis lootusrikkalt €-päevast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Lipstok selgitas, et euroalaga ühinemiseks on riigil vaja täita Maastrichti lepinguga sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumid, näiteks nagu hindade stabiilsus, riigi madal võlakoormus ja eelarvepuudujäägi ohjamine, samuti madalad intressimäärad ning stabiilne vahetuskurss euroga.
"Eesti saavutas 2009. aasta novembris aastaid kättesaamatuna püsinud hinnastabiilsuse kriteeriumi. Rahandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt jääb ka eelarve puudujääk alla kolm protsendi taseme, olles 1,7 protsenti, mis on üks paremaid näitajaid Euroopa Liidus. Samuti Eesti valitsussektori võlg - 7,2% SKPst - on üks madalamaid Euroopas," kõneles Lipstok. Eesti Panga presidendi sõnul annavad need näitajad alust optimismiks, et Eesti võetakse uuest aastast vastu riikide perre, kus käibib ühisraha euro. "Maastrichti lepinguga sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumid on tänase seisuga täidetud," kinnitas Lipstok.
Otsustav etapp
Andres Lipstok kõneles, et 2010. aasta mais valmivad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga korralised raportid ehk lähenemisaruanded, milles hinnatakse eurotsooni mitte kuuluvate liikmesriikide valmidust eurotsooniga liitumiseks. Kui hinnang on positiivne, siis juunis annavad nende aruannete põhjal oma hinnangu euroala riike ühendav eurogrupp, ELi rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning ülemkogu," selgitas Lipstok.
Eurole üleminek ning sealhulgas vahetuskurss kinnitatakse 13. juuli ECOFINi kohtumisel. Et eurole üleminek sujuks edukalt, on valitsus seadnud eesmärgiks saavutada tehniline valmisolek 1. juuliks 2010.
"Väikeriigi jaoks tähendab valuutapiirkonnaga liitumine nii majandusliku julgeoleku kui rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvu," ütles Lipstok. Eesti Panga president lisas, et Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset.
Andres Lipstok rääkis, et eurole üleminekul muutuvad hinnad lihtsamini võrreldavaks teistes euroala riikides käibivatega, vähenevad vahetuskursirisk, tehingukulud ja risk järsuks intressitõusuks. Panga president avaldas veendumust, et Eesti potentsiaalne majanduskasv on rahaliidu liikmena igal juhul suurem kui oma Eesti krooni säilitades.
Samas toonitas president, et euro tulek ei tähenda automaatselt Eesti majanduse järsku elavnemist. "Majanduskasvu tähtsamaks tingimuseks on Eesti ekspord isuutlikkus," sõnas Lipstok.
Kiire üleminek eurole
Eesti Panga presidendi sõnul euro kasutuselevõtul kontorahana üleminekuperioodi ei ole. Ja euro kasutuselevõtu päeval ei kaasne pangaklientidele euro tulekuga mingeid lisakohustusi. Euro sularaha lastakse ringlusse kolme põhilise kanali kaudu, milleks on pangakontorid, sularahaautomaadid (ATM), jaekaubandus. Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48 tunni jooksul. Sularahakroonid kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu.
"Kontodel Eesti kroonid vahetatakse €-päeva saabudes automaatselt, üheaegselt ja täies ulatuses eurodeks ning seda ametliku kursiga ning teenustasuta," informeeris Andres Lipstok. Pärast €-päeva on võimalik kroonides maksta veel kahe nädala jooksul.
Paralleelkäibe ajal saab kõigis kauplustes ja teenindusasutustes maksta nii eurodes kui kroonides.
"Kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva vahetavad kõik sularaha teenuseid osutavad pangakontorid kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta, seejärel vahetatakse kuue kuu kestel piiratud kontorivõrguga. Eesti Pank organiseerib kroonide vahetuse eurodeks tähtajatult ja piiramatus koguses," kommenteeris Lipstok. Panga president kinnitas, et krooni devalveerimist karta ei ole. Sularahaautomaadid on üks olulisemaid vahendeid euro käibelelaskmisel.
"Alates €-päevast väljastavad võimalikult paljud sularahaautomaadid ainult euro pangatähti," lausus Lipstok.
Müntide kokkukogumiseks korraldatakse oktoobrist eraldi kampaania. "Kampaania eesmärk on anda elanikkonnale võimalus tuua enne €-päeva kroonimündid kommertspanka tavapärast teenustasu maksmata," lisas Lipstok. Euro tulekuga suurt hinnatõusu Eesti Panga president ei prognoosinud. "Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3% ," ütles Lipstok.
Eesti Panga president märkis, et raamatupidamises toimub samuti järsk üleminek. "Eurodes esitatakse kõik aruanded perioodide kohta, mis lõppevad €-päeval või hiljem."