Vihula vallavolikogu esimees Vello Väinsalu, kelle esivanemad olid mitme põlve jooksul seotud Esku kabeliga, võttis oma südameasjaks kehvas seisus kabel tasapisi uuele elule aidata.
Vello Väinsalu asus taastama esivanemate pärandit
27. aprill 2010, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Vihula vallavolikogu esimees Vello Väinsalu möödunud aastal sihtasutuse Esku Kabel moodustas, ei pidanud ta üldse plaani juba tänavu suvel uut katust tegema hakata.
"Mõtlesin, et teeme kõik projektid valmis, ajame rahulikult rahaasju ja hakkame järgmisel või ülejärgmisel aastal tegutsema. Aga katuse olukord oli nii kriitiline, et see sundis kiiremini otsustama," rääkis SA Esku Kabel juhatuse liige Vello Väinsalu, kelle sõnul oli aasta tagasi hoone seisukord viimase piiri peal.
Ei tasu tormata
Kuigi katusele tehti viimane kapitaalremont 1990. aastal, oli see omadega praktiliselt läbi: ühel pool enam õiget kivikatet polnud, sinna oli koormakate paigaldatud, eelmisel suvel hakkas ka katuse teine pool läbi sadama ja appi tuli võtta kile.
Väinsalu hinnangul oli viimase remondi näol tegemist täiesti ebaõnnestunud tööga.
"Torni kõrvalt oli katus täiesti hukas, selge on, et see ei saanud juhtuda 20 aastaga," nentis Väinsalu.
8. märtsil alustaski OÜ Rändmeister Esku kabeli katuse ja katusetarindite restaureerimistöödega. Möödunud reedel, kui peeti järjekordne töökoosolek, kus viibisid ka muinsuskaitse esindajad Anne Kaldam ja Mirjam Abel, tegeleti parasjagu katusekonstruktsiooni proteesimisega.
OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets arvas, et mai lõpus saavad nad asuda juba katuse katmistöid tegema: paigaldatakse täislaudis, roovitis ja katusekivid. Jaanipäevaks on lootus katusega ühele poole saada.
Kõige olulisemaks pidas Kilumets sellise objekti puhul rahulikku tegutsemist.
"Kui on nii vana hoone ja nii pikalt räbalas seisukorras olnud, siis ei ole mingit põhjust tormata," lausus ta ning lisas, et selliste vanade ehitiste renoveerimisel peab alati ka üllatusteks valmis olema. "See on ikka nii, et 20-30% tuleb töömahtu juurde," teadis ta juba ette.
Hea muinasjutt
Haljala koguduse õpetaja, SA Esku Kabel nõukogu esimees Margit Nirgi kõneles, et Vello Väinsalu ilmus Esku kabeliga seotud plaanidega nagu ühes heas muinasjutus: lihtsalt helistas ja ütles, et ta on parasjagu Haljalas.
"Mina tegin samal ajal plaane Esku piirkonna vaimuliku teenindamise muutmiseks, kui Vello Väinsalu minuga ühendust võttis," meenutas Nirgi ning lisas, et tema arvates ei ole jumala riigis juhuslikke asju ja Vello Väinsalu huvitumine Esku kabelist oli ette määratud. "Mulle meeldib Vello Väinsalu puhul see, et tema huvi ei piirdu ainult kabeli ehitusliku seisundi parandamisega, vaid et selles inimeses on elav huvi kultuuripärandi meenutamise ja säilitamise vastu," tundis Margit Nirgi suurt heameelt.
Vello Väinsalu ise ütles, et muretseb kabeli heaolu pärast oma esivanemate tõttu, kes mitu põlve sealkandis tegutsesid.
Peale katuse vajavad tulevikus remonti ka kabeli torn ja tornikiiver, orel ning hoone fassaad.
Esku kabel
• Esku kabel valmis Sagadi mõisahärra Paul Eduard von Focki tellimusel 1845. aastal. Kabeli projekteeris baltisaksa arhitekt J. Schellbach.
• 28. oktoobril 1845. aastal pühitseti Esku kabel ja surnuaed.
• 28. mail 2009. aastal asutati sihtasutus Esku Kabel, mille eesmärk on Esku kabeli renoveerimine ja selle hilisem kasutamine, säilitamine ja selles toimuvate kultuuriprojektide majandamine.
• Sihtasutuse esimene tegevus on korraldada kabelihoone katuse remontimine.
• Esku kabel on ajalooliselt olnud Haljala koguduse teenindada.