Külvaja loodab saada paremat viljahinda

Rakvere vallas asuvas Kingu talus alustati nädala keskel nisukülvi. Foto: Meelis Meilbaum

Igal pool maa veel traktorit ei kanna, aga kuivemail põldudel käib külvitöö. Kuigi teravili jättis mullu põllumehe rahakoti tühjaks, külvatakse tänavu kevadel jälle, lootes viljahinna tõusule.

Kadrina valla Tõnuri talus hakatakse külvama, kui ilm ei sega, nädalavahetusel. Seni on põllul ettevalmistustöid tehtud. Perenaine Maie Kruusmann on rahul, et uus külvik võimaldab otse kõrde külvata. "Kobestab, külvab ja rullib, laius kuus meetrit," kirjeldas ta. Perele kuuluval talul ja osaühingul on külvimaad kokku 400 hektarit. Töö tuleb seal ära teha poegadel Reneel ja Ivaril.

"Meie ei saa läbi ilma kivikoristuseta," tunnistas selle töö esimeseks Viru-Nigula talunik Olav Kreen. Et lund oli talvel palju, valgus vesi lohkudesse ja maa igal pool veel päris külvivalmis pole. "Praegu on külvimees veel külviku all, aga lähipäevil läheb lahti," lubas Kreen.

Kahe nädala töö
Rakvere vallas tegutsevas Kingu talus ja Kingu Agro OÜs külvavad isa Toomas ja poeg Urmas Pähkel 500 hektarile. "Talivili kolmel hektaril Tõrma surnuaia taga on päris vee all," kurtis Kingu talu perenaine ­
Ella Pähkel talve põhjustatud kah­jus­tuste üle.

Kolmapäeval lubasid Pähklid nisukülviga alustada. "Loodame kahe nädalaga lõpetada," arvas noorem külvimees Urmas. Töö edeneb kiiresti, sest kolmandat aastat minnakse Kingu talus põllule uue nüüdisaegse külvikuga.

Väike-Maarja vallas Nadala­ma ja Kurtna külas on visad ­viljakasvatajad. "Kaks farmiomanikku meil on, ülejäänud harivad kõik põldu," nentis Kurtna küla talunik Jaan Miller. Nii mõnigi pere pidas varem piimakarja, aga oli sunnitud kokkuostu lõpetamise pärast loomad müüma. "Kartulikasvatusele ei saa ometi üle minna, see ju hoopis teine ala," põhjendas Jaan Miller teraviljale truuks jäämist.

Mida teeb hind?
"Mina olen pigem pessimist kui optimist ja hinnatõusuga ei arvesta," ütles Olav Kreen viljahinna kohta. Mida oleks kasulikum kasvatada, lähtudes hinnast ja turunõudlusest? Kas rapsi? "Olen kuul­nud arvamusi, et rapsi ja her­nest," vastas Kreen, aga arvas, et kui kõik hakkavad Euroo­pas rapsi kasvatama, ei tarvitse hea hind kuigi kaua püsida. "Mina teen oma otsused külvikorrast lähtudes," lisas ta.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup on kõnelenud maailma ähvardavast toidukriisist: sööjate arv kasvab kiiremini kui põllumajandustoodang ning põllumaa vä­heneb üleujutuste ja kõrbeks muu­tumise tõttu - see peaks tulevikus, umbes aastal 2050 põllu­meest aitama. "Aga enne tuleb aas­ta 2011 ja 2012," pareeris Olav Kreen "Ja seal, kus on nälg, puu­dub kahjuks ostuvõime, nii et tulu pole ikka loota."

Ühe suurima teravilja kokkuostja Baltic Agro ASi Virumaa müügiesindaja Toomas Käbini sõnul on raske ennustada, milliseks kujunevad viljahinnad sügiseks. "Viimatine hinnapakkumine oli näiteks rapsile 4400 krooni tonn, söödanisule 1515 krooni ja odrale 1330 krooni tonn," ütles Käbin. "Kui võrrelda mullusuviste hinnapakkumistega, siis on need odavad," nentis ta. Eelmisel aastal olidki kõige paremad viljahinnad maailmaturul olnud juunikuus.

Firma saadab viljakasvatajaile SMS-hinnapakkumisi. Kui talunik teatab, kui palju müüb, tehing fikseeritakse. Talunik peab ise otsustama, kas nõustub pakkumisega või mitte.

Väga paljud sõlmivad kevadel vahendusfirmaga saagi müügilepingu, et saada krediiti väetiste ja taimekaitsevahendite ost­miseks. "Lepinguid oleme sõlminud samas mahus, mis eelmisel ke­vadel," teadis Baltic Agro müügiesindaja Toomas Käbin. Võlgnikke firmal muidugi on. Mullu jäi võlasumma aga sama suureks kui 2008. aastal.

• Teravilja külvipind 2009. a Lääne-Virumaal 42 677 ha.
• Külvipind 2008. a 45 460 ha.