Praegust majandussurutise aega iseloomustab suur maamaksuvõlglaste arv ja aprilli lõpu seisuga oli maamaksu tasumata üle 38 miljoni krooni. Oma osa selles on ka Lääne-Viru maakonna ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel.
Maamaksuvõlglased pitsitavad valdu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsikuu viimaseks päevaks, esimese osamaksu tähtajaks, oli maamaksu jätnud õigeks ajaks tasumata ühtekokku ligi 100 000 füüsilist ja juriidilist isikut ning võlasumma ulatus siis üle 73 miljoni krooni.
Kuigi viimase kuu ajaga on võlg kahanenud peaaegu kaks korda, on paikkonniti olukord endiselt tõsine. Et maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse, mõjutab see otseselt ka nende käekäiku. Lääne-Viru maakonna omavalitsustest on jäänud maamaksu enim saamata Väike-Maarja vallal.
Käibevahendeid napib
Tugeva põllumajandusliku taustaga Väike-Maarja vallas tuli maamaksu tasuda 31. märtsi seisuga 1, 671 miljonit krooni. 28. aprilliks oli sellest maksmata 143 000 krooni. Maamaksu koguvõlg ulatus vallas 723 000 kroonini. Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm kommenteeris, et maksuvõlad on tingitud üldisest keerulisest majandusolukorrast, mis avaldab oma negatiivset mõju nii valla ettevõtjatele kui füüsilistele isikutele.
"Põllumeestel napib käibevahendeid ja kuna algavad kevadtööd, siis kasutatakse raha kütuse, väetiste ja muu põllutöödeks vajaliku muretsemiseks," ütles vallavanem Tamm. Põllumeeste rahanappus on Tamme sõnul põhjustanud ka maksuvõlad, sest suurimad võlglased on just põllumajandusettevõtjad.
Üldine probleem
Kergem on olukord Tamsalu vallas. 31. märtsiks pidi laekuma maamaksu 1,057 miljonit krooni. Valla maksumaksjad jäid võlgu 66 000 krooni. Nende koguvõlg küündib 315 000 kroonini. Toomas Uudeberg põhjendas maamaksuvõlgade teket samuti raskustega, mis on põllumajandusettevõtjaid kriisiajal tabanud.
"Farmeritel, kes majandavad sadu hektareid põllumaid, pole suuri maksusummasid praeguses keerulises majandusolukorras lihtsalt võimalik korraga tasuda," märkis Uudeberg ja möönis, et osa võlgu on üleval olnud juba mõnda aega.
Maamaksuvõlad ei ole ainult maainimestel, sellega on hädas ka linlased. Rakvere elanike maamaksu koguvõlg on 626 000 krooni.
Rakvere linnapea Rannar Vassiljev ütles, et maamaksuvõlgu on tekkinud varasematelgi aastatel. "Praktika on näidanud, et aasta alguse maamaksuvõlad aasta lõpuks likvideeritakse. Loodame maksumaksjatelt sellist käitumist ka tänavu. Loomulikult on praegune majandusolukord erinev paari aasta tagusega võrreldes ja osal maksumaksjatest lihtsalt napib raha," nentis Vassiljev. Maamaksuvõlgade probleem on ühine kõikidele Lääne-Viru maakonna omavalitsustele. Näiteks Vinni valla elanike maamaksu üldvõlg on 485 000 krooni, Kadrina vallas 314 000 krooni, Laekvere vallas 257 000 krooni ja Rakke vallas 127 000 krooni.
28. aprilli seisuga oli maksuametile laekunud maamaksu üle 395 miljoni krooni. Maksuameti meediasuhete spetsialist Annely Erm kommenteeris, et võlglasi, nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid kokku on veidi üle 60 000. Suurem osa (57 000) võlgnikest on füüsilised isikud. 41 000 füüsilisel isikul jääb maamaksu võlasumma alla 500 krooni, üle 8000 inimesel vahemikku 500-1000 krooni ja ligi 8000 inimesel on võlasumma üle 1000 krooni. Juriidilisest isikust maamaksuvõlglasi on kõige enam (1539) summaga üle 1000 krooni.
Maamaksu üldvõlg:
• Viru-Nigula vald - 193 000 krooni,
• Sõmeru vald - 145 000 krooni,
• Rakvere vald - 125 000 krooni,
• Haljala vald - 124 000 krooni.