Urmas Tamm: Valitsuse otsused panevad häbenema

Kui valitsus jätkuvalt ei pööra tähelepanu rahva tervise parandamisele ega eluea tõstmisele, siis ei tasu ka loota, et pensioniea tõstmine tegelikke probleeme lahendab.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Ma olin kindel, et kui opositsioon hakkab pen­sioniea tõusu kohta oma kahtlevat arvamust avaldama ja nõudma kogu meie elu kä­sitlevale seadusemuudatusele täpsemat taustaanalüüsi, süüdistatakse meid populismis. Kesk­erakondlasena olen sel­lega har­junud, sest kohe, kui soovid teha midagi inimese heaks - oled populist. See po­le ainult minu tähelepanek, lugege sotsioloogide iroo­ni­lisi kommentaare prae­gu­se koalitsiooni kõneisikute hõigete kohta ajakirjanduses.



"Keskerakond rakendas pen­sioniea tõusu valmisvank­ri ette"- niisugune pealkiri juba torkas silma. Tore on, et taibati, nii see poliitikas käibki! Kuidas muidu oma valijatele teatavaks teha, et me ei saa mitte kuidagi mõne tänase otsusega nõus olla?

Euro on seatud pühaks ikooniks ja selle pühaduse kattevarjus tehakse praegu ka neid otsuseid, mis vajaks veel korralikku analüüsi. Et hiljem poleks oma otsuste pärast häbi. Lihtsalt üteldes - me ei tahaks koos valitsusega tegemata töö pärast mõne aja möödudes häbi tunda.

Vaata fakte!

Me ei kahtle, et elanikkonna va­nanedes tuleb pensioniiga tõs­ta, kuid tormata sellega, enne kui on vastu võetud tavalist inimest kaitsvad seadused, on kuri­te­gelik! Aga nende seaduste vastuvõtmist me riigikogus enne pen­sioniea tõstmist nõudsimegi!

Töötervishoiu olukord on puudulik, sur­maga lõppevaid tööõnnetu­si on Eestis 2,5 korda rohkem kui Euroopa Lii­dus keskmiselt. Samal ajal ei ole Eesti senini kinni pidanud Eu­roopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et valmistatakse ette tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

Nüüd veel mõni fakt: Eesti ela­nike halva tervise tõttu on riigi tulud aastas hinnanguliselt 15% väiksemad, kuna töötootlikkus on väiksem. (WHO analüüs, 2006). Samal ajal tähendaks pensioniea tõstmine riigieelarvele maksimaalselt umbes 0,6% paranemist aastas.

Kui valitsus jätkuvalt ei pööra tähelepanu rahva tervise parandamisele ega eluea tõstmisele, siis ei tasu ka loota, et pensioniea tõstmine tegelikke probleeme lahendab. Haige elanikkonnaga riigis on kogu tootlikkus madalam, järelikult ei suuda riik tagada ei pensionikassa, haigekassa ega riigieelarve jätkusuutlikkust.

Eesti keskmine eluiga on Euroopa Liidu madalaim. Samas on üks tähtis näitaja samuti madal - Eesti meeste ja naiste tervelt elatud eluaastad on Euroopa Liidu madalaimad. Eestis elavad naised tervena 57 ja mehed 53 aastat.

Lisaks veel üks küsimus: mida näitavad arvud meie inimeste tervise kohta siis, kui masu-aastaid hakatakse analüüsima? Me ei tea praegu, kuidas need rahva tervisele on mõjunud. Aga me teame, et Tartu ülikooli demograafide andmetel on Eestist lahkunud 130 000 inimest võõrsile inimväärsemat elu otsima.

Kus töötaks pensionieelik?

Eestis on tööpuudus kõrgem just elanike hulgas, kes on vanemad kui 55 eluaastat. Kes neid tööle võtab? Sama asja eest hoiatas nelja aasta eest noor majandusteaduste doktor Ott Toomet, kui kirjutas 2006. aasta Eesti Ekspressis: "Kogemus näitab, et kord töötuks jäänud vanemal keskeas inimesel on raske võimetekohast rakendust leida." See oli neli aasta tagasi, aga nüüd? Kas eelpensionäride hulk hakkab varsti veel kasvama, juba praegu on see suur. Pensioniea tõus suurendab veelgi eelpensionäride arvu, mistõttu väheneb nende sissetulek iga kuu 15% võrra. Pensionid järelikult vähenevad!

Siin ilmselt ongi valitsuse kokkuhoiupoliitika sõnum: pensioniiga tõstes hoiab valitsus kokku inimeste arvelt, sest töötutele toetuse maksmiseks kuluvad summad on väiksemad kui pensionile kuluvad summad.

Pensioniea muudatused jäävad aega, mil Eesti tervishoiusüsteem kukub kokku. Praegune Eesti tervishoiu rahastamissüsteem ei ole pikas perspektiivis elujõuline ja vajab püsimiseks laiemaid muudatusi maksusüsteemis. (WHO uuring, 2010).

Meie ettepanekutega ei ole koalitsioon arvestanud. Kõrkust vaesema elanikkonna murede suhtes näitas üles ka arutelu riigikogus laste vaesuse teemal. Kuidas niisugune olukord on kujunenud?

Tsiteerin lõpetuseks veel kord Eesti Ekspressi. Noor ajakirjanik Maris Sander kirjutab tänavu 1. aprillil: "Tundub aina enam ja enam, et inimeste hariduses on riigiteaduste kohale jäänud suur tühi koht. Miks muidu ei tehta hääletamisel valikuid oma sotsiaalse kuuluvuse ega reaalse hetkeolukorra järgi, vaid valitakse mingite alusetute unistuste järgi kuuluda kunagi nende "viie Eesti rikka inimese" hulka, kelle huvisid esindab praegune valitsus."

Tagasi üles