Ärevus ja segadus kiirabis: kas kohus aitab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi Harjumaa kiirabiarstid said hiljuti koondamisteate, siis Rakvere haigla juhi Ain Suurkaevu kinnitusel enne kohtulahendit juriidilisi ­toiminguid siinsete parameedikutega ei tehta.
Kuigi Harjumaa kiirabiarstid said hiljuti koondamisteate, siis Rakvere haigla juhi Ain Suurkaevu kinnitusel enne kohtulahendit juriidilisi ­toiminguid siinsete parameedikutega ei tehta. Foto: Arvet Mägi

Rakvere ja Tapa haiglal on ees rasked ajad, sest 30. detsembri hommikul kell 8 käivituv kiirabireform seab meditsiiniasutused keerulisse olukorda.

Aktsiaseltsi Rakvere Haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev ütles, et kokkuleppel terviseametiga Rakvere haigla alates nimetatud kuupäevast ja kellaajast kiirabiteenust enam maakonnas ei osuta. Haigla alla kuuluvad veel parameedikud Väike-Maarjas ja Kundas.

Suurkaevu sõnul on haigla vaidlustanud kohtus terviseameti hanke kiirabiteenuse korraldaja leidmiseks ja see on jõudnud riigikohtusse. Kui 30. detsembriks kohtulahendit ei tule, on terviseameti otsustada, kas määrata kuni lahendi tulekuni elutähtsa teenuse osutajaks hanke võitnud aktsiaselts Karell Kiirabi, Rakvere haigla või veel keegi kolmas. “Terviseameti valikutest teeme omad järeldused,” sõnas haigla juht.

Rakvere haiglas, Väike-Maarjas ja Kundas on kiirabiteenusega seotud üle poolesaja inimese.

Suurkaevu sõnul on kiirabitöötajad ärevuses ja segaduses. Ühelt poolt on uue tööandja suhtes suured ootused, teisalt jälle kahtlused.

Kui riigikohus otsustab Karell Kiirabi kasuks, siis osa töötajaid jääb Rakvere haiglasse, kus neid rakendatakse teistes osakondades. Mõnede inimestega on sellest juba juttu tehtud.

Osa töötajaid läheb uue teenuseosutaja palgale ja ülejäänud otsivad uusi väljakutseid.

Kui riigikohus otsustab Rakvere haigla kasuks, siis peab terviseamet kuulutama välja uue hanke.

Suurkaevu sõnul on hanke võitnu esindajad haiglaga ühendust võtnud ja rääkinud materiaalsete väärtuste ehk asjade liikumisest. “Inimestest pole räägitud,” lisas Suurkaev.

Krediidiinfo järgi oli ASi Karell Kiirabi mullune kahjum 4086 eurot.

Suurkaev ei soovinud kommenteerida teise äriühingu majandustulemusi, küll aga viitas terviseameti hinnangule, et uue operaatori tulekuga teenuse kvaliteet paraneb.

Kiirabireform puudutab ka aktsiaseltsi Tapa Haigla. “Meie jaoks on see nukker teema,” ütles äriühingu juhatuse esimees Aivar Kuusik. Ta selgitas, et Tapa haigla kuulub erakätesse, Rakvere haigla omavalitsustele.

Kuusiku sõnul on Tapal tehtud kiirabisse investeeringuid, millest tulenevad rahalised kohustused jäävad uue operaatori tulekuga haigla kanda. Ta tõi näite, et liisinguga soetati uus kiirabiauto, kuid et AS Karell Kiirabi pole sõidukist huvitatud, siis haigla peab ­auto eest edasi maksma.

Kuusik ei osanud öelda, kas ka kiirabitöötajate koondamine jääb haigla õlule. Küll aga on selge, et uue operaatori tulekuga parameedikud enam haiglasse ei jää. Kuusik selgitas, et AS Karell Kiirabi ei ole nõus haiglalt  ruume õiglase hinnaga rentima ja seega peavad nad kiirabiteenust mujal osutama.

ASi Karell Kiirabi nõukogu esimees Tarmo Keskküla ütles, et nemad pakuvad kiirabiteenust veel Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja alates eelmisest reedest Loksal. Seega teeninduspiirkond laieneb ja suurem mänguruum annab võimaluse ressursse otstarbekamalt kasutada. Tänu sellele paraneb ka teenuse kvaliteet. Lisaks täiendab äriühing autoparki ja parandab inimeste töötingimusi.

Töötajatest rääkides ütles Keskküla, et eeskätt ootavad nad inimeste nende juurde tööle tulekut. Kui keegi otsustab teisiti, siis osa Harjumaal kiirabis töötavaid inimesi elab Lääne-Virumaal ja neid saab sel juhul kodumaakonnas kasutada. Samuti võetakse vajadusel ­uusi töötajaid juurde.

Mullust kahjumit kommenteeris Keskküla asjaoluga, et kiirabiteenus on kulupõhine ja olulist kasumit sellega ei teeni. Samas on vajalikeks investeeringuteks äriühingul kokkulepped olemas. “Probleemi ei teki,” lubas Keskküla.

Kiirabireformi tulemina peab Eestisse praeguse 54 kiirabipiirkonna asemel neid jääma kümme. Brigaadide arv kasvab samas 90-lt 117-le ja nende asukohtade arv 54-lt 60-le.

Tagasi üles