Uus katlamaja toob soojahinna languse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojatorustik.Foto on illustreeriv.
Soojatorustik.Foto on illustreeriv. Foto: Arvet Mägi

Nädalapäevad Rakvere linnale soojust tootnud uus hakkpuidul töötav katlamaja Päikese tänavas langetab soojahinda kümme protsenti.


Rakvere Soojus ASi juhatuse liige Sven Trofimov märkis rahulolevalt, et linnas on tarbija juba nädal aega saanud soojust kümme protsenti odavamalt ja seda tänu uuele katlamajale.

Soojuse müügi leping on sõlmitud 12,5 aastaks ning selle hind peaks tulema umbes paar korda madalam praegu Rakvere tarbijale toodetava soojusenergia müügihinnast.
Hea alternatiiv

Alates 1. maist maksab Rakvere kaugküttetarbijale soojusenergia MWh 777,63 krooni (hind käibemaksuta). Esialgse kava kohaselt hakkab NSV Fram Ehitus Rakvere Soojusele müüma vähemalt 15 000 MWh soojusenergiat aastas, mis on umbes veerand Rakvere Soojuse katlamajades toodetud soojusenergiast.

Rakvere linnapea Rannar Vassiljev märkis, et Rakvere Soojus ASi nõukogu tegi omal ajal julge otsuse, kui hakati gaasi hinna tõusu tõttu otsima võimalusi alternatiivse kütuse kasutamiseks. "Mida rohkem kütuseliike, seda väiksemad riskid," ütles ta.

Ka Sven Trofimov arvas, et gaasi hinna märkimisväärne tõus oli see, mis mehed mõtlema ning otsustama pani.

12 miljonit krooni maksma läinud katlamaja ehitas NSV Fram Ehitus, kes alustas ehituse ettevalmistustöödega kohe pärast lepingule allakirjutamist mullu augusti lõpus.

Firma juhatuse liikme Jaan Tuha sõnul on tegemist alles esimese etapiga. Ees on järgmine samm ehk koostootmisjaama rajamine, milles lisaks soojusenergiale hakatakse hakkpuidu baasil tootma ka elektrienergiat.

Jaama ehitamine sõltub keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) poolsest rahastamisest ja positiivse otsuse puhul oleks see võimalik valmis saada järgmise aasta lõpus. Maksimaalselt on vast valminud katlamajas võimalik toota 15 000 MWh aastas, pärast teise järgu valmimist suureneks toodetava energia hulk kaks korda.

"Kõik seadmed on valmistatud Eestis ja Lätis ning seega on tegemist Eesti-Läti ühisprojektiga," ütles Jaan Tuha.

Täisautomaatika

Hakkpuidu saamiseks on praegu sõlmitud raamleping Väike-Maarja firmaga Reinpaul OÜ. Jaan Tuha sõnul valiti Reinpaul välja sellepärast, et neil on suured tooret garanteerivad tootmisvõimsused. Variandina kaalutakse ka vastuvõttu katlamaja territooriumil, mis eeldab, et purusti oleks kohapeal.

Tuha rääkis, et paremini sobib märg puit, sest ka selle kuivatamisel saadav aur läheb soojuse tootmiseks. Katlamajal suurt ladu ei ole ja selleks pole ka vajadust, sest kava järgi piisab ühest suurest 90 m3 koormast päevas ning vahelaos on kolme päeva varu.

Hakkpuidu hind on suurusjärgus 150-200 krooni m3 ja sõltub hakke fraktsioonist ja niiskusest. Korstnast väljub ainult alla 60kraadine veeaur, sest eelnevalt on kõik tuhaosakesed eemaldatud.

Katlamaja on täisautomaatne, mis võimaldab selle tööd juhtida ja kontrollida ühel inimesel, kes isegi ei pruugi kohal olla. Operaatoril või järelevalvajal on interneti teel pidev ühendus katlamajaga ja vajadusel saadab automaatika inimesele kas meili või SMSi teel infot katlamajas tekkinud probleemidest.

Soojusspetsialist Valeri Vaselenko toonitas: "See, mida me siin näeme, on hea tase nii tehniliselt kui tehnoloogiliselt, kuid see on esimene samm, millele peavad järele tulema järgmised."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles