Laste töölaagreid takistab tööpuudus

Rakvere linnanoorte töömalev mõned aastad tagasi kive korjamas.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Laste töölaagrite korraldamist takistab vallajuhtide sõnul enim puudus ettevõtjatest, kes oleksid nõus alaealistele sobivat tööd pakkuma, mitte niivõrd omavalitsuse enda kõhnemaks jäänud rahakott.

Sel suvel saavad lapsed töölaagrisse seitsmes omavalitsuses: Tamsalu vallas, Rakvere linnas, Vinni vallas, Haljala vallas, Kunda linnas, Väike-Maarja vallas ja Tapa vallas. Viru-Nigula ja Kadrina vallas on töölaagri korraldamine veel lahtine.

Laste soov töistes laagrites suvel nädal või paar taskuraha teenida ja sõpradega koos aega veeta on sedavõrd suur, et eelmisel nädalal põhjustasid Rakvere linnamalevasse pürgivad noored linnavalitsuse arvutiserveris lausa kaose, mille tõttu oli server mõne tunni maas.

Enamik maakonna teisigi valdu kinnitab, et töölaagrisse ihkajaid on rohkem, kui neid vastu võtta saab.

"Tahetakse taskuraha teenida, aga peaaegu kõik toovad välja ka selle, et malev on üks võimalus oma suve sisustada - meil siin ei toimu väga palju suviseid üritusi noortele," avas Kunda noortemaja noortejuht Helen Jagant laagrisse püüdlemise tagamaid.

Kõige suuremaks takistuseks lastele töölaagri korraldamisel nimetavad omavalitsuste esindajad aga alaealistele sobiliku töö puudumist.

"Mitu head aastat tagasi oli küll töölaager, siis, kui olid majanduslikult paremad ajad, nüüd enam mitte," ütles Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev. "Ettevõtjad olid varasematel aastatel lastest väga huvitatud, nüüd on aga nii palju töötuid, keda ettevõtjad kasutavad, mistõttu lapsi ei taheta," on Vassiljevi sõnul sel aastal keerulisem leida ettevõtjatest partnereid, kelle juures lapsed töökogemust omandada saaksid.

Sama mure on ka Kadrina vallavanemal Aivar Lankeil. "Kuigi lapsed teevad täiesti korralikku tööd, võtavad talunikud praegusel ajal pigem oma töötu naabrimehe tööle, mitte kahtekümmend last," rääkis Lankei. Sellest hoolimata püütakse lastele tööd leida, näiteks valla ühiskondlikel objektidel koristustöödel.

Samas on laagrite korraldamisel takistuseks ka omavalitsuste eelarvetes valitsev rahanappus.
"Oleneb projektiraha saamisest, ja kui projekt läbi ei lähe, teeme laagri lihtsalt väiksemas mahus," oli Tamsalu valla lastekaitsespetsialist Kaili Kangur ettevõtmises kindel. Tema sõnul püütakse lastele tööd siiski pakkuda, küll aga on võimalus, et kärbitakse tööväliseid vaba aja sisustamiseks mõeldud tegevusi.

Vinni vallavanem Toomas Väinaste oli veendunud, et töölaager rahapuuduse tõttu tegemata jääda ei tohiks. "Antud juhul meil läheb ainult 50 000 otseselt laagri reale, ülejäänu tuleb mujalt," ütles Väinaste ja jätkas, et kui lapsi saab rakendada igasuguste projektide raames tööd tegema, saab laagri korraldamiseks kasutada ka muude tööde jaoks mõeldud raha. "Ja see raha ei ole mitte valesti läinud - see on ju ikka töökasvatus ja näha on, et seda on vaja," lisas Väinaste.
Laste töölaagrit peavad vallajuhid vajalikuks just töökasvatuse pärast, samuti hinnatakse laagrit laste suvise vaba aja veetmise kohana.

Kuigi enamikus valdades, kus laager korraldatakse, on sinna tahtjaid rohkem kui kohti, siis osa valdu ei korralda töölaagreid just seepärast, et lastel pole huvi seesuguse tegevuse vastu.
Nii näiteks ei tule laagrit Laekvere vallas. "Laste huvi on olnud võrdlemisi väike. Küllap töötavad paljud kodus, kes niidab muru ja kes mida teeb," rääkis Laekvere vallavanem Aarne Laas. Samal põhjusel ei ole laagrit Vihula vallas.

Tagasi üles