Rahandusministeeriumi andmetel oli Lääne-Virumaal eelmise aasta seisuga kõige suurem võlakoormus Vinni vallal, võlgadeta olid Sõmeru ja Rakke vald.
Vinni vallal oli mullu suurim võlakoorem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse järgi ei tohi omavalitsuste võlakohustused ületada 60 protsenti eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigi sihtotstarbelised toetused.
Vinni valla võlakoormus on alates 2006. aastast kasvanud ja küündis eelmisel aastal 49 protsendini eelarvetuludest. See näitaja tegi Vinni vallast suurima võlakoormusega omavalitsuse maakonnas.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste selgitas, et pangalaene on võetud suurte ehituste ja teiste tegemiste omafinantseeringuks. "Me ei ole selle rahaga pidu pidanud, vaid investeerinud tulevikku," sõnas Väinaste ja tõi näiteks, et mullu valmis Vinnis uus perekodu.
Mõistlik tegevus
Rahandusministeeriumi andmetel on natuke väiksem võlg kui Vinni vallal Rakvere linnal, ulatudes 45 protsendini eelarvetuludest. Kroonides väljendudes on see veidi üle 97 miljoni krooni.
Rakvere linnapea Rannar Vassiljev selgitas, et poole summast moodustab Rakvere spordikeskusega seonduv. Spordikeskuse ehitust rahastati skeemi järgi, mille puhul ei läinud kulutatud raha arvesse võlakohustusena.
Lääne-Viru omavalitsuste keskmine võlakoormus eelmisel aastal oli 28 protsenti eelarvetuludest. Selline seis on Kadrina vallas.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei rääkis, et kõik oleneb sellest, milleks raha kulutatakse. "Kui võtad võlgu palga maksmiseks, siis on pahasti," ütles ta.
Lankei sõnul on vald investeerinud vee- ja kanalisatsioonitorustikku.
Korras veemajandus tagab kindlustunde, et tulevikus ei pea omavalitsus hakkama tasuma suuri trahve keskkonna reostamise eest.
Laenu pole vaja
Investeeringutest rääkides pidas Lankei oluliseks säästlikkust. Ta tõi näiteks Sõmeru valla, kuhu on rajatud mitu noortekeskust, mille kasutegur on küsitav. "Milleks neid putkasid teha?" küsis ta.
Rakke vallal ei ole Lankei hinnangul näiteks mõtet laenu võtta, sest rahaga ei ole seal midagi teha. "Inimesed ei lähe sinna elama," põhjendas ta.
Lääne-Viru omavalitsustest olid mullu võlakoormuseta Sõmeru ja Rakke vald. Viimasel pole võlgu olnud neli viimast aastat.
Rakke abivallavanem Guido Kraav ütles, et Kadrina vallavanemal Aivar Lankeil võib oma hinnang olla. "Me ütleme jälle, et Kadrina valda ei ole mõtet investeerida," sõnas Kraav.
Rakke abivallavanema kinnitusel pole omavalitsusel laenu vaja läinud. Ta tõi näiteks, et tänavu investeeritakse Rakke gümnaasiumi rekonstrueerimisse. Valla omaosalus on umbes kolm miljonit krooni. "See raha on meil olemas," sõnas Kraav.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev rääkis, et laenu võtmisest hoiduti teadlikult ka headel aegadel. Säästlikult elati selleks, et kasutada tulevikus võimalust europrojektide rahastamiseks.
Vassiljevi sõnul võeti tänavu esimene, 2,2 miljoni kroonine pangalaen jaanuari lõpus. Raha on mõeldud Sõmeru uue keskusehoone kaasfinantseerimiseks. Kavas on Sõmeru noortekeskuse rekonstrueerimine.
Vassiljev ei olnud nõus väitega, et noortekeskused on ebaefektiivsed. Vallajuhi sõnul näitab statistika noorte kuritegevuse vähenemist.
"Noored ei lähe enam
poe taha või bussipeatusesse siidrit libistama," tõi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev näite noortekeskuste kasulikkusest.