Seitse kõige levinumat energiasäästumüüti

Energiasäästunädalal võiks iga eestimaalane võtta 15 minutit ja mõelda oma energiatarbimisele. Vastust tasuks otsida kahele küsimusele: kui palju energiat kasutan ja kas mul on võimalik seda kokku hoida.

Müüt: minu kodus pole võimalik energiat kokkuhoidliku­malt kasutada

Fakt: energiat saab säästa enamikus kodudes. Lihtsaimate muudatustega on keskmises majapidamises võimalik energiakuludelt säästa ligi viiendiku. Et 70% kodusest energiakulust läheb kütte ja vaid 20% elektri ning 10% vee soojendamise arvele, peitub suurim energiasäästupotentsiaal just soojusenergias. Näiteks alandades toatemperatuuri ühe kraadi võrra, alanevad küttekulud 5%. Optimaalseks toatemperatuuriks loetakse 21 kraadi.

Müüt: energiasääst tähendab kehvemat elukvaliteeti

Fakt: energiasääst ei tähenda pimedas ja külmas virelemist. Lülitades boileri veesoojendamise aja ööle ja lühendades duši all käiku kahe minuti jagu, võib kolmeliikmeline pere hoida aastas kokku ligi 130 eurot.

Müüt: reguleerides termostaadi maksimumile, soojeneb tuba kiiremini

Fakt: olete pikalt kodust ära olnud ja sättinud termostaadid madalamale temperatuurile. Koju tagasi jõudes reguleerite termostaadi maksimumile, et kiirendada kütteprotsessi. Tegelikkuses tuba nii kiiremini ei soojene. Pöörates termostaadi 25 kraadi peale, saavutatakse 21kraadine toatemperatuur täpselt sama kiiresti kui siis, kui termostaat on reguleeritud 21 kraadile.

Müüt: ooterežiimi vältimine kulutab koduseadmeid

Fakt: kunagi kulutas tõesti pidev sisse-välja lülitamine koduseadmeid, tänapäeval ei pea seda kartma. Enamik koduseadmeid kasutab ooterežiimi ja tarbib vargsi elektrit. Et seadmeid oleks mugav pärast kasutamist välja lülitada, tasub soetada lülitiga pikendusjuhtmed, nii ei tule teleka ees igal õhtul tüütult küürutada.

Müüt: nõudepesumasinad tarbivad rohkelt energiat

Fakt: nõudepesumasinad on ühed ökonoomsemad koduseadmed üldse. Nõudepesumasin kasutab ühe pesutsükli jooksul 90% vähem vett ja 60% vähem energiat, kui läheb käsipesul. Maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks tuleks nõudepesumasin täis panna ning võimalusel eelistada energiasäästlikku pesurežiimi.

Müüt: sooja kraanivee keetmine on energiasäästlik

Fakt: pole vahet, kas lasta potti keetmiseks külma või sooja kraanivett. Iga kord, kui kasutate sooja kraanivett, kulub arvestatav hulk energiat kraanivee soojendamiseks – olgu selleks soojendajaks korterisse paigaldatud boiler või soojatootja katlasüsteemid. Igal juhul tuleb kraanivee soojendamise eest maksta. Küll aga tasub meeles pidada üht lihtsat nippi – kiirkeedukannud on ökonoomsemad kui pliit, mistõttu säästate ligi 50% energiat, kui keedate toidu valmistamiseks kuluva vee kiirkeedukannus.

Müüt: säästupirnid on nii kallid, et ei tasu kunagi ära

Fakt: säästupirnid on tõesti märksa kallimad kui tavalised. Teisalt on need ka kordi energiasäästlikumad ja kümneid kordi vastupidavamad. Näiteks on LED-lambipirnide elektritarve ligi kümme korda väiksem kui hõõgpirnidel ja ligi neli korda väiksem kui halogeenpirnidel.

Soetades elutuppa, kus iga päev põletatakse lampi keskmiselt neli tundi, neli LED-pirni, tasub ligi 60eurone investeering ära kahe aastaga. Samas ei ole mõistlik igasse tuppa soetada kõige kallimat ja säästlikumat pirni. Rusikareegel ütleb, et ruumidesse, kus valgusteid kasutatakse tihti ja korraga pikka aega, tuleks suurima säästu saavutamiseks valida LED-valgustid. Ruumidesse, kus käiakse vähem ja lampi põletatakse lühikest aega, sobivad ka odavamad halogeenpirnid.