Eestis heiskavad pühapäeval kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid emadepäeva ja Euroopa päeva puhul Eesti lipu.
Eestis heisatakse emadepäeva ja Euroopa päeva puhul lipud
Euroopa päeval heiskavad Eesti lipuga koos Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, kaitseväe peastaap, maavalitsused ja omavalitsusorganid.
Lipu võivad heisata ka kõik teised soovijad.
Seejuures tuleb valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile.
Eesti lipu heiskamisel koos mõne muu lipuga peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud eraldi seisvatesse võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel. Koos heisates peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal, mis tähendab, et lipurivi tagant vaadatuna peab Eesti lipp asetsema teistest paremal.
Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Alaliselt heisatud lipp peab olema pimedal ajal valgustatud.
Euroopa päevana otsustati 9. maid tähistama hakata 1985. aastal Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos. 35 aastat varem, 9. mail 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schumann ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine, pannes nii aluse Euroopa liitumisele.
Emadepäeva tähistatakse Eestis mai teisel pühapäeval alates 1922. aastast naiste karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Ameerika Ühendriikidest alguse saanud emadepäeva tähistamisega austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas.