Kirde kaitseringkonna psühholoog Urve Kaur nendib, et kõik inimesed ei sobigi ajateenistusse, kuid terad peaks sõkaldest eraldatama juba enne ajateenistust toimuvas arstlikus komisjonis.
Õppustelt plehku pistnud reamees Jaan Pikhof psühholoogi poole ei pöördunud – kui oleks pöördunud, saanuks noormehe kriminaaluurimise alla viinud käitumist ehk ennetada.
Millised on psühholoogilise nõustamise võimalused väeosades?
Eesti Kaitsevägi on kõigis kaitseringkondades, kus teenivad ajateenijad, võtnud tööle psühholoogi.
Psühholoogi poolt vaadatuna on kaitseväes psühholoogiliseks nõustamiseks kõik võimalused loodud – tööruum ja tööaeg on olemas.
Ajateenija poolt vaadatuna – talle on nõustamisteenus teenistuse kestel tagatud. Probleem, mis ajateenijal seoses nõustamisega tekkida võib, pärineb ilmsesti meie ühiskonnast.
Ühiskonnast, mis vaikimisi eeldab, et inimene peab alati ise oma muredega hakkama saama, ja kus kiputakse psühholoogi või psühhiaatri poole pöördujad kiiresti hulludeks tembeldama.
Kuidas ajateenijad nõustajaga kontakti saavad?
Ajateenijate pöördumine psühholoogi poole on vabatahtlik. Sageli võib ka arst teha ajateenijale ettepaneku psühholoogiga vestelda. Ei ole harvad juhtumid, et psühholoogi juurde soovitab minna tema rühmaülem või rühmakaaslased.
Ajateenijatele on kättesaadavad psühholoogi kontakttelefon ja meiliaadress, mille kaudu ta siis end nõustamisele registreerib.
Samuti on võimalik end psühholoogi vastuvõtule registreerida kas meditsiinikeskuse laatsareti meditsiiniõe või oma rühmaülema kaudu.
Kui palju selliseid pöördumisi ette tuleb?
Minul, kaitseväe suurimas ringkonnas, Kirde kaitseringkonnas, tuleb keskeltläbi neli pöördumist päevas. Teistes kaitseringkondades on pöördumiste arv mõistagi väiksem.
Milliste muredega kõige rohkem abi otsitakse?
Kõige sagedamini pöördutakse kohanemisega seotud probleemidega, unetusega seonduvalt, tsiviil- ja militaarelu ühildamise harjumatu pingega toimetulekuks, lähisuhte probleemidega, teenistusalaste probleemidega.
Kas see õppustelt põgenenud poiss Jaan Pikhof suhtles kaplani või psühholoogiga?
Ei, õppusel kaduma jäänud ajateenija ei olnud suhelnud ei kaplani ega psühholoogiga.
Kas tema sellist käitumist oleks saanud ennetada?
Lennart Meri on öelnud, et me oskame karta ja ennetada ainult neid õnnetusi, mis vähemalt kordki on juba esinenud. Konkreetse ajateenija puhul peaks see teadmine, kuidas tulevikus sellist käitumist ennetada, nüüd olemas olema.
Üldisel tasandil ongi ajateenijate väljaõpe igapäevane ennetamine – nii kaitseväeteenistuse õigusliku raamistiku tutvustamine kui kõrgel tasemel sõjalise väljaõppe andmine ning kõige selle taustaks tegevväelaste väga hea ettevalmistus ja nende jätkuv koolitamine.
Kas on inimesi, kes psühholoogilistel põhjustel ei sobigi ajateenistusse?
Jah, on sellise psüühikaga inimesi, kes tõesti ei sobi ajateenistusse. Tervisenõuded, millistele vastates inimene sobib ajateenistusse, on ära toodud uue, 1. aprillil 2013 jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse lisas.
Kes ja kuidas sellised inimesed välja selgitab?
Selliseid inimesi, kes ajateenistusse ei sobi, selgitab välja Kaitseressursside Ameti (KRA) arstlik komisjon.
Kuidas komisjon seda teeb, on paslik küsida neilt endilt või minna vaatama, kuidas selgitatakse, või küsida otse ajateenijailt, kes komisjoni on läbinud.