Fosforiiti? Ei, tänan!

Miila külavanem Raigo Rebane (vasakul) on rõõmus, et külas ­kasvab palju lapsi. Kui kunagi peaks Rägavere valda rajatama ­fosforiidikaevandus, ähvardab küla tühjaksjäämine. Foto: Arvet Mägi

“Inimesed lähevad siis siit lihtsalt ära,” arvas Rägavere vallas asuva Miila küla vanem Raigo Rebane, kui Viru Keemia Grupil peaks fosforiidikaevanduse rajamine õnnestuma.

Juba 2011. aastast on VKG üritanud alustada Rägavere valla territooriumil Pada ja Kunda jõe vahelisel alal üldgeoloogilisi uurimistöid, et välja selgitada kaevandamiseks vajalikud eeldused (sihiks on rajada fosforiidikaevandus ja väetist toota), kuid seni on nende katsed luhta läinud.

Kuigi ettevõte lubab kaevanduse avamisel 2800 töökohta ning maksutulu vallale ligi kolm miljonit eurot aastas, ei ole kohalikud uuringute alustamisega päri. “Ei oska ju ennustada, mis see keskkonnale kaasa toob,” lausus Rebane.

“Ei tasu ajast ette rutata,” ütles aga VKG projektijuht Kalev Kallemets, et kuigi ettevõte soovib alustada uuringuid, ei räägita ega mõelda seejuures kaevandamisest. “Me ei tea paljusid asju, mistõttu tahamegi uuringute abil uut infot saada,” selgitas ta, et praegu on Eestis teadmised kaevandusega kaasnevatest keskkonnamõjudest puudulikud ning levivad üksnes arvamused ja spekulatsioonid. Seega ei ole võimalik ka kõikidele küsimustele selgeid vastuseid anda.

Küll saab ettevõte täie kindlusega vastata, et välistatakse avakaevandamine ja diktüoneemakilda käitlemine. Pealegi tuleb maapõueseaduse järgi valida kaevandamisel tehnilised lahendused, mis tagavad rangelt maapinna stabiilsuse.

Kallemetsa sõnul saab VKG aru, et inimestel on hirmud, ning neid hirme proovitakse piisava selgitustööga vähendada ja leida piirkonna volitatud esindajatega lahendused, mis vastavad elanike pikaajalistele huvidele.

Inimesed aga kardavad. Peamiselt põhjavee pärast, sest samas asub Pandivere kõrgustik, mis varustab suurt osa Eestit põhjaveega. “See on meie rikkus, miks seda hävitada,” oli Raigo Rebane nõutu.

Kalev Kallemets aga väitis, et fosforiidikaevanduse puhul on põhjavee väljamine kolme kalkulatsiooni järgi mitu korda väiksem kui põlevkivi kaevandamisel.

Kui kunagi peaks fosforiidi kaevandamiseks ikkagi minema, arvas Rebane, et rahvas läheb siis maalt minema, kas mujale Eestisse või üldse ära. “Oleme siin oma külaelu arendanud-edendanud ja tekib küsimus, kas sel on üldse mõtet,” leidis Miila külavanem. Samas lisas ta, et kogukond püüab olla optimistlik, sest piirkonnas elab palju noori, järelkasv muudkui suureneb ning neil on ka jõudu edasi tegutseda.

Kaks aastat tagasi, kui fosforiidi kaevandamise ja uuringute teema päevakorda tuli, olid kohalikud negatiivselt meelestatud ja hakkasid koguma allkirju. “Need on vallas registreeritud, kui vaja, saame neid kasutada,” märkis Raigo Rebane.

Rägavere vallavanem Virgo Koppel ütles, et rahvas muretseb eelkõige põhjavee, looduse ja keskkonna pärast. “Rahvas tunneb hirmu, et kui uuritakse, hakatakse kohe ka kaevandama. Et kui annad näpu, on käsi läinud,” sõnas vallavanem, kuid lisas, et on neidki, kes leiavad, et uuringuid on vaja.

Ulvi küla elanik ja looduskaitse seltsi liige Sven Valler arvas, et fosforiidi kaevandamine peaks olema keskkonnaministeeriumi otsustada. “Kui selle vastu ikkagi huvi on, siis peaks see olema riigi huvi ja need uuringud peaks riik läbi viima,” leidis Valler.

“Uuringuid ja analüüse võib ju teha, sest paber kannatab kõike, aga nagu ma enne ütlesin, ei oska ju ennustada, mis kaevandamine keskkonnale kaasa toob,” oli Miila külavanem uuringute suhtes skeptiline. Pealegi ei ole see ainult Rägavere valla elanike mure, vaid puudutab kogu Eestit.

Ka erakond Eestimaa Rohelised ei näe vajadust Eestis fosforiiti kaevandada. Erakonna arvates kasvab põlevkivitoodete tootmis- ja ekspordimaht ning põlevkivi kaevandamise tempo ja keskkonnakoormus, mistõttu keskkonda pöördumatult muutvale fosforiidikaevandamisele pole Virumaal kohta. Rohelisedki on veendunud, et fosforiidivarusid peab uurima riik, sest uuringute lubamine ükskõik millisele ettevõttele annab neile nn õigustatud ootuse alustada ka kaevandamist.

Keskkonnaministeeriumile ei ole fosforiidiuuringu taotlust esitatud ning jutud uuringuloa väljastamisest või selle tõenäosusest on spekulatiivsed.

Ministeerium on endiselt seisukohal, et fosforiit ei ole Eestis kaevandatav, see võib kaasa tuua õhu, põhja- ja pinnaveereostuse, rääkimata mõjust elanikele ja nende elukeskkonnale. Ka kaevandamisele eelnevad uuringud on seotud suurte riskidega – sügavad puurimised võivad kaasa tuua terve piirkonna põhjaveevarude rikkumise, mistõttu ei pea keskkonnaministeerium fosforiidiuuringute lubamist võimalikuks.

Riik on olnud seisukohal, et kaevandatud fosforiidist saadav rahaline kasu ei kaalu üles keskkonnale ja ühiskonnale tehtavat kahju, ning ministeeriumi teatel pole täna ühtegi põhjust, miks seda seisukohta muutma peaks.

“Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et uuringu läbiviimise vältimatuks eelduseks on ka kohaliku kogukonna nõusolek ja soov vastava uuringu läbiviimiseks,” seisis keskkonnaministeeriumi vastuses.