Lasteaiakohti luuakse riigi kiuste juurde

Viimaste aastate iibe tõus on loonud olukorra, kus on puudus lasteaiakohtadest, kuid omavalitsuste eelarved ei võimalda kohti juurde luua.

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Olgugi et riik on peatanud rahapuudusel programmi “Igale lapsele lasteaiakoht”, on lasteaiakohtade probleem nii põletav, et omavalitsused püüavad eelarvete vähenemise kiuste leida raha lasteaedade renoveerimiseks.


Uute lasteaedade ehitamisse vajalike investeeringute tegemiseks omavalitsustel ainult oma eelarves raha ei jätku.

Rakvere linnapea Rannar Vassiljevi sõnul aga linn ei loobu programmi peatamisest hoolimata lasteaedadele vajalike investeeringute tegemisest, vaid püütakse leida võimalusi muudest vahenditest rahastada.
 

Otsivad raha mujalt

Nii tegeletakse praegu Rakvere linna algkooli lasteaiaks ümberehituse projekti sobilikuks kirjutamisega, et energiasäästu programmist raha taotleda. Samuti loodab Vassiljev, et lasteaia Triin hoone ja õueala rekonstrueerimise jaoks saadakse vajalik raha siiski KOIT-programmist.

“Kahte lasteaeda korraga renoveerida ei anna, sest protsess kestab seitse-kaheksa kuud,” rõhutas Vassiljev, et reaalselt saab renoveerimistöid alustada ühes lasteaias korraga. Sel aastal on plaanitud renoveerida Kungla lasteaed, järgmisel aastal lasteaed Triin ning linna algkooli lasteaiaks ümberehituseni loodetakse Vassiljevi sõnul jõuda aastal 2012, mis peaks lõplikult leevendama linna lasteaiakohtade puudust.

Sõmeru vald esitas “Igale lapsele lasteaiakoht” programmi taotluse Bellavere lasteaia ehitamiseks. Nüüd, ilma riigipoolse toetuseta, ei ole Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi sõnul võimalik lasteaia ehitust ette võtta.

“Kuna vajadus lasteaia järele on jätkuvalt olemas, tuleme selle projekti juurde tagasi siis, kui majandus tõusule pöördub,” lubas Peep Vassiljev, kuigi Bellavere lasteaed oleks tema sõnul vajalik nii Sõmeru enda kui Rakvere linna lasteaedades kohapuuduse vähendamiseks.

Ka Tapa vald esitas programmi taotluse, et renoveerida kaks klassiruumi Tapa vene gümnaasiumis. “Valla eelarve lasteaedadesse kahjuks vajalikus ulatuses investeerida ei võimalda, samas on seadusest tulenev kohustus kõigile soovijatele lasteaiakoht tagada,” ütles Tapa vallavanem Alari Kirt ning kinnitas, et selles valguses oli programm omavalitsustele väga vajalik. Kirti hinnangul oleks valda vaja umbes 20 lasteaiakohta.
 

Kiiduväärt programm

Eesti Linnade Liidu aseesimehe Mihkel Juhkami sõnul oli programm ise väga tänuväärt, sest lisaks lasteaedade renoveerimisele toetas riik programmi raames kohalikke omavalitsusi ka lasteaiapedagoogidele koolipedagoogide palgaga samaväärse palga maksmisel.

“Samas, väiksematel omavalitsustel oli ikkagi probleeme – nad said küll pedagoogidele palga maksmiseks kompensatsiooni, kuid osa rahast tuli neil enda eelarvest leida,” märkis Juhkami.

Lasteaedade renoveerimiseks või uute ehitamiseks toetuse andmine on Juhkami sõnul tänastes tingimustes komplitseeritud. “Laenuraha praegusel hetkel siseriiklike programmide rahastamisel omavalitsused kasutada ei saa, ilma laenurahata aga ei ole omafinantseeringu katmine enamikul omavalitsustest mõeldav,” tõi Juhkami välja ning lisas, et riigiga on käimas läbirääkimised, et omavalitsused saaksid loa analoogsete projektide jaoks laene võtta.

Juhkami sõnul saavad omavalitsused toetavate projektide jaoks laenu võtta küll näiteks Euroopa struktuurifondidest, kuid struktuurifondide raha on praeguseks hetkeks 90-95% ulatuses jaotatud ning uusi projekte sinna kaasata on keeruline.

Eesti Omavalitsuste Liidu tegevjuht Ott Kasuri soovitab mitte hukka mõista omavalitsuste otsuseid planeeritud lasteaiaprojekte ellu viia.

“Katsuks emotsioonid tagasi hoida ning mõista, et praeguses olukorras võib olla targem otsus aidata juurde luua töökohti, mitte ehitada uusi lasteaedu,” ütles Kasuri ning nentis, et omavalitsused on tulude laekumiste vähenemise ning samas aktsiiside ja muude kulutuste tõttu suurenenud kulude võrra üsnagi keerulises seisus.

Samuti lisas Kasuri, et kuigi programm “Igale lapsele lasteaiakoht” on nüüd peatatud, tehti selle raames ära suur analüütiline töö omavalitsuste demograafiliste näitajate ning nendest tulenevate vajaduste hindamisel. “Analüüs tuleks küll üle vaadata, aga see on täiesti reaalne alus planeeringute tegemiseks,” lisas Kasuri.

2008. aastal alustas valitsus programmiga “Igale lapsele lasteaiakoht”. Programmi raames said omavalitsused taotleda riigilt projektile toetust 50%, teine osa tuli omavalitsusel enda eelarvest leida.
Paraku suutis majanduskriis neljale aastale planeeritud programmi juba järgmiseks aastaks peatada. 148 lasteaiast, kes esitasid taotluse toetuse saamiseks, said rahastuse vaid kuus.
Ükski Lääne-Virumaa lasteaed nende hulka ei kuulunud.

MÄÄRUS

• Eesmärk: lasteaiakohtade loomine, renoveerimine, õpikeskkonna arendamine ja lasteasutuste õpetajate palkade tõstmine.
• Programmi periood: 2008-2011 a.
• Maht: 1,4 miljardit krooni.
• Peatati 2009. aasta alguses rahapuuduse tõttu.

Tagasi üles