Sõduri kohanemisraskust ei saagi enne väeossa jõudmist diagnoosida

Pärast ajateenistusse arvamist tehakse noortele 24 tunni jooksul esmane arstlik ülevaatus. Foto: Kaitsevägi

Kaitseressursside ameti (KRA) kinnitusel uuritakse arstlikus komisjonis põhjalikult kõigi kutsealuste tervislikku seisundit, kuid näiteks kohanemisraskust ei olegi võimalik enne väeossa jõudmist diagnoosida.

“Arstlikus komisjonis töötab kolm arsti, kes tegutsevad oma erialal iga päev meid kõiki ravides. Komisjoni koosseisus ei ole ühtki kaitseressursside ameti töötajat,” kinnitas KRA pressiesindaja Anne Osvet.

Arstliku komisjoni liikmed on arstid, kes on kantud riiklikku tervishoiutöötajate registrisse peremeditsiini, üldkirurgia, ortopeedia või psühhiaatria erialal.

Ameti arstlikud komisjonid hindavad aastas ligikaudu 12 000 kutsealuse tervislikku seisundit. Tervisenõuetele vastab neist vaid ligikaudu 40%.

Perearsti tervisetõend, kutsealuse enda hinnang oma tervisele, arstlikus komisjonis tehtud läbivaatus ja uuringud ning arstliku komisjoni poolt täiendavatele uuringutele suunatud analüüside ja uuringute tulemused – see kõik on aluseks noormehe tervise hindamisel. Lisaks vajab mitmesuguste näidustuste ja kaebuste tõttu täiendavat uurimist tervishoiuasutuses rohkem kui 30% komisjoni kutsutud kutsealustest.

Osveti sõnul tuleb arvestada, et inimese tervis ajas muutub, seda enam, kui muutus keskkonnas on nii radikaalne.

“Näiteks kohanemisraskust ei saagi kutsealusel enne väeossa jõudmist diagnoosida,” kinnitas Osvet.

Ajateenistus on tema hinnangul kahtlemata väljakutse nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Need seisundid või probleemid, mis tsiviilelus ei pruukinud avalduda, võivad ajateenistuses teistsuguseid koormusi taludes avalduda.

Kaitseväe sise- ja distsiplinaarmäärustiku järgi tehakse ajateenijale esmane arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine 24 tunni jooksul ajateenistusse arvamise käskkirjas nimetatud ajast arvates ning viimane 5 tööpäeva jooksul enne käskkirjaga määratud reservi arvamise kuupäeva. Ajateenistuses olles hinnatakse terviseseisundit vajaduse järgi.

Kui vaadata 2012. a kohta tehtud aruannet riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest, siis enne tähtaega vabastati ajateenistusest mullu 471 ajateenijat, nendest 459 juhul tervisliku seisundi tõttu. Ajateenijate väljalangemus tervislikel põhjustel oli 13,5%.

Ajateenijate vabastamisel olid levinuimad põhjused lihasluukonna ja sidekoehaigused (36,9%). Järgnesid psüühika ja käitumishäired (27,9%) ning vigastused ja mürgistused (9,7%). Võrreldes 2011. aasta andmetega tõusis väljalangemus tervislikel põhjustel mullu 2% võrra, kuid on siiski madalam väljalangemusest aastatel 2005–2010.

“Suurim ja põhimõtteline muutus on psüühika- ja käitumishäirete osakaalu järsk langus,” nimetas Osvet.

Üle aastate ei ole see diagnoosigrupp levinuim ajateenistusest väljalangemise põhjus.

Tegemist võib olla ajateenijate väljaõppekvaliteedi tõusust, kaadrikaitseväelaste paremast ettevalmistusest ja väeüksuste sisekliima paranemisest tingitud muudatusega.

Kutsealused saaksid ennast Osveti sõnul paremini eelseisva ajateenistuse tingimuste ja korraga kurssi viia, külastades väeosi avatud uste päeval.

Ajateenistuse läbinud on ise kinnitanud, et füüsilise ettevalmistuse parandamiseks võiksid noormehed hakata sellele mõtlema ja ennast vähehaaval treenima varakult, juba siis, kui on saanud kätte arstliku komisjoni kutse.