Tapa gümnaasiumi puhvet pakub 5 sendi eest 100 grammi

Tapa gümnaasiumi puhveti alati positiivselt meelestatud kollektiiv: Tiina Pennonen (vasakult), Regina Albert ja Lydia Käsperson.

FOTO: Marianne Loorents

Vahetundi kuulutava kellahelina peale tormab enamik lapsi lähedalasuvasse poodi limonaadi ja kartulikrõpse ostma. Selline on tüüpiline vaatepilt tavapärases koolis. Tapa gümnaasiumis on lood sootuks teisiti.

Kellahelina peale suunduvad lapsed riburada keldrikorrusele, kust kandub juba välisukseni meeldivat toidulõhna. Enamasti seistakse järjekorras suisa mitmes pikas reas.

Pulgakomme, limonaadi, kummikomme ja krõpsusid, mis on keskmise koolilapse lemmiknäksid, Tapa gümnaasiumi puhvetist ei leia. Küll aga tooreid porgandeid, tevislikke salateid ja täisterajahust kohapeal küpsetatud saiakesi. Sada grammi porgandiviile maksab kõigest viis senti. Porgandilõigud dipiga on kujunenud hitt-tooteks.

Nii juhtub, kui puhvetipidamise võtavad enda kätte lapsevanemad. Kaks vanemat asutasid aprillis MTÜ TG Lapsevanemad, ja käivitasid septembris puhvetis töö. Eelmisest nädalast saavad kõik õpilased, kes soovivad, hommikul tasuta putru kas marjade, koduse moosi või võiga. Tee ja piim sinna juurde on samuti tasuta.

Puhvetileti taga toimetavad kolm naist. Lydia Käsperson on vabatahtlik pudrukeetja. Lapsevanem Regina Albert on küpsetanud pirukad seni vabatahtlikuna, aga et tööd on palju, siis on kujunemas sellest talle lepinguline töökoht.

Lapsevanem Tiina Pennonen, kes on praegu ainus palgaline töötaja, teeb kõik muud tööd, mis vaja, et puhvet oleks iga päev avatud.

Tiina Pennoneni sõnul kujuneb tavaliselt ikka nii, et töid jagatakse sõbralikult ja tehakse seda, mida parasjagu on tarvis. Oma töökohaga on ta igati rahul. “Lapsega ühel ajal tulen kooli ja samal ajal lähen koju. On õhtuti aega­, kasvõi last koolitükkide õppimises aidata,” selgitas Tiina Pennonen.

“Koolipuhvet on isemajandav ja põhineb peamiselt vabatahtlikul tööl. Tasuta pudru maksumus kaetakse puhvetipidamisest teenitud tuludega,” rääkis MTÜ TG Lapsevanemad juhatuse liige Marika Tali. Lapsevanemad võtsid puhvetipidamise üle eesmärgiga parandada puhvetis sortimenti ja kontrollida hinnakujundust, hoides puu- ja köögiviljadel võimalikult madalat hinda teiste müügil olevate toodete arvelt, pakkuda toekamat einet ja talupidajate toodangut. Praegu on õunad ja porgandit kohalikelt talunikelt. Muu tooraine ostavad puhvetipidajad poodidest.

“Ei krõpsudele, suhkrujookidele ja värvaineid sisaldavatele kommidele,” on üks puhvetipidamise juhtmõtteid.

Puhvetis on märgitud hinnad kolme värviga: roheline hind on neil, mida võiks süüa iga päev, kollane toodetel, mida üks kord nädalas, ja punane üks kord kuus soovitatavatel kaupadel. Tali sõnul on need tooted tavaliselt saanud lisaks juurdehindlusele ka nn magusa maksu, mille arvelt rahastatakse tasuta pudru pakkumist ning hoitakse puu- ja köögiviljade hinnad madalama juurdehindlusega.

“Laste koolipäevad on väga pikad, seetõttu anname hommikuti putru ja plaanis on hakata pakkuma pärastlõunal koolieinet. Maalapsed tõusevad hommikuti kella kuue paiku, et jõuda koolibussile, ning pärast kooli on trennid ja huviringid – kokku teeb see väga-väga pika päeva. Tühja kõhuga laps ei ole rõõmus ja tegus,” selgitas Marika Tali.

Tiina Pennoneni sõnul on populaarsed nii toorsalatid, värsked võileivad, puu- ja juurviljad kui saiakesed. Saiakesed valmivad puhvetis kohapeal – neljast kilogrammist jahust tainast tehes küpsetatakse neid kolmel korral päevas. Saiakestele lisatakse tervislikkuse huvides täistera nisujahu. Ligikaudu 200 saiakest leiab iga päev ostja. Hommikupudru huvilisi on praegu 50 ümber, eesmärgiks on pakkuda seda tulevikus umbes sajale lapsele.

“Super! Seda ütlen ma nii õpetaja kui lapsevanemana. Tervislik toit, head võileivad ja hinnatase on normaalne. Väga lastesõbralik ja igati teretulnud algatus,” kiitis puhvetist salati ostnud geograafiaõpetaja Eve Kasekamp.

Ka õpilased hindavad puhvetit kõrgelt. “Muidu on kõik hea, aga saiakesed on kallid,” mainis üks noormees kümnendast klassist. “Parem kui enne, hinnad on enamasti taskukohased, eks nad peavad ka kuidagi teenima,” ütles teine kümnendik.

Puhvetis on müügis ka vihikud ja pastakad – kiirabiks neile, kes on need koju unustanud. Puhvet on avatud seitsmest hommikul kuni nelja-viieni õhtul. Marika Tali sõnul hakkavad ruumid puhvetile juba pisut kitsaks jääma, sest koolipere huvi puhvetis käimise vastu on nii suur.

Tapa gümnaasiumi direktor Elmu Koppelman tunnistas, et kuigi soovis teistsugust lähenemist, oli ta lapsevanemate ideed kuuldes esialgu skeptiline. “Puhvet on paremini käivitunud, kui ma ootasin. Olen kuulnud ainult positiivset tagasisidet lastelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt. Puhvet on kindlasti üks Tapa gümnaasiumi lisaväärtusi,” rääkis Koppelman. Ta väitis, et on tänu kooli puhvetile ka ise palju tervislikumalt toituma hakanud. Direktori lemmikuks on Caesari salat, mida ta käib ostmas tundide ajal, sest vahetunnis on raske populaarses söögikohas letini pääseda. Koppelmani hinnangul on linnas asuvate saiaputkade käive kindlasti vähenenud pärast puhveti uuenemist, sest lapsed vahetundidel linna peale näksimist hankima enam ei jookse.

“Koolipuhveti käivitamise ja töötamise ajal oleme tundnud kogukonna siirast toetust. Koostöö osapoolte vahel on olnud lihtsalt oivaline. Kõigepealt kool: lapsed, õpetajad ja kogu personal. Pole paremat pesa koolipuhvetile kui Tapa gümnaasium,” tõdes Marika Tali. Lisaks emadele, kes iga päev hoiavad koolipuhveti käigus, aitavad isad kaupa tuua-viia ning vajadusel remonti teha. Eraettevõtjadki on aidanud raha ja inventariga. Virumaa Suurköögiga jagab puhvet sõbralikult koolisöökla ruume. Ruumid andis vald tasuta kasutada.

“Saame toetada teistes koolides lapsevanemate algatusi koolipuhveti pidamisel. Jagame hea meelega oma kogemust dokumentide vormistamisel valla-, äriregistri- ja veterinaarameti jaoks,” lubas Marika Tali.

Tagasi üles