/nginx/o/2023/04/25/15281249t1h91f1.jpg)
/nginx/o/2009/01/28/124199t1h93fe.jpg)
Samal teemal Lembit Kaljuvee 29. aprilli VT artiklis “Igakuine elektriarve pigistab tarbijat”.
Kalle Kilk: Elektri varustuskindluse tagamiseks tuleb elektrivõrke arendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igapäevaelu tõrgeteta toimimiseks on oluline, et igal ajahetkel oleks tagatud nii tava- kui ka suurtarbijate elektriga varustatus: elektrisüsteemi töökindlus ja elektrituru toimimine.
Vastutuse selle eest on riik seadusega pannud Eleringile, kes peab garanteerima elektrienergia kättesaadavuse Eestis nii täna kui ka tulevikus.
Meie tänavused elektritarbimise tippkoormused kerkisid jaanuari lõpus talvise lume ja pikaajalise külma ilma mõjul rekordilise 1587 megavatini.
Ka kõige tagasihoidlikuma prognoosi kohaselt on 2020. aasta sisemaise elektritarbimise tippkoormus üle 1700 megavati. Kui majandus kosub ja tarbimine kasvab, on prognoos 2000 megavati juures.
Seega selleks, et varustuskindlus tagada - et elekter tootjalt võrkude kaudu tarbijale lambipirni või pesumasinasse jõuaks -, tuleb elektrivõrku ja -süsteemi arendada.
Nendel Eleringi ülesannetel on vundament, mille riigikogu oma arutelude ja otsusega ladus, elektrimajanduse arengukavas. Selle põhieesmärgiks on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus.
Elering peab elektrivarustuse tagamiseks investeerima ligi seitse miljardit krooni. Kõige olulisemad uued investeeringud tuleb teha Eesti ja Soome vahelise teise merekaabli Estlink 2 rajamisse, Estlink 1 kaabli väljaostmisse ning elektrisüsteemi avariireservide hoidmiseks vajalikud investeeringud avariielektrijaama.
Samal ajal on vaja jätkata ka elektrivõrgu vananemise vältimiseks ja elektrivõrgu sisemaise läbilaskevõime tagamiseks tehtavate investeeringutega.
Praegu võrgutasust saadav tulu jooksvaid arendusi ning arengukavast tulenevaid investeeringuid ei kata – elektrienergia aastased ülekandemahud on vähenenud 20,8% võrreldes konkurentsiameti poolt varasemalt tehtud prognoosiga, samal ajal kui tipptarbimise võimsus on suurenenud.
Elektrienergia transport ülekandeliinides on muutunud märkimisväärselt kallimaks eelkõige just selle tõttu, et elektrivõrku tuleb arendada lähtudes tipptarbimisest.
Suurima võimaliku tarbimise järgi ehitatud elektrivõrgu hooldamist ei saa oluliselt vähendada, kui võrku läbiv keskmine aastane energia väheneb, sest elektrivõrgu seadmete vananemise ja liinitrasside võsastumise tempo kahjuks energiatarbimisega koos ei lange.
Sellest hoolimata on Elering oma tegevuskulusid kokku hoidnud – 2010. aastal vähenevad ettevõtte kulud 72 miljoni krooni võrra.
Seega, Eesti majanduse ja elanike elukeskkonna elamisväärsuse säilitamise seisukohalt eksisteerib vältimatu vajadus tagada elektrisüsteemi toimimine ja julgeolek. See nõuab pidevaid, plaanide järgi tehtud investeeringuid.