/nginx/o/2010/02/11/310052t1h53a1.jpg)
Kätte on jõudnud taas kord see lühike aeg, mil päeva vahetumist on raske märgata – pimeneb ja pimeneb ja ... juba hakkabki valgenema!
Repliik: Valgete ööde dilemma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päike tõuseb niikuinii enamasti enne, kui mina ärkan. Vahel lausa enne, kui magamagi jõuan.
Magada aga valged ööd ei lase. Öö läbi üleval istuda ka ei saa – järgmisel päeval on ju vaja tööle minna.
Ja nii ma pikutangi voodis, ootan und ja vaatan aknast välja. Nii valge on, et võta või raamat ning hakka lugema.
Ja mõtlen, kui kurb, et 70% neist valgetest öödest pean otseselt maha magama (ehk siis vähemalt 5 ööd nädalast). Kahju, sest kauaks seda öövalgust meil ikka on – pärast jaanipäeva hakkavad ööd jälle võimust võtma.
Jah, magada saab siis jälle, ilma et aknast tuppa pressiv valgus und segaks, aga see tähendab ka, et varsti tuleb päevavalgust taas vaid unenägudes näha.
Keeruline see põhjamaalase elu.