Oleks ju hea, kui ühe nupule vajutusega saaks rännata tagasi eilsesse päeva. Kuigi tegelikkuses see võimalik ei ole, lasid Lääne-Virumaa sepapoisid oma mõtetel lennata ning meisterdasid valmis oma nägemuse järgi ideaalsed ajamasinad.
Sepapoisid meisterdasid masinaid ajas rändamiseks
16. mai 2010, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel koolipäeval kostis Haljala gümnaasiumi tööõpetuse majast valju kopsimist ja saagimist ning tööpinkide taga oli näha tõsiste ilmete ja keskendunud nägudega poisse.
Võistlusele “Sepapoisid Lääne-Virumaal 2010” oli kogunenud hakkajaid meistreid maakonna 13 koolist, kõigil üks eesmärk - teha valmis ajamasin.
Ürituse korraldaja, Haljala gümnaasiumi ja Võsu põhikooli tööõpetuse õpetaja Ain Okas rääkis, et andis poistele kätte mitmesuguseid materjale: vineeri, laudu, liiste, tüki plekki, traati, pleksiklaasi. Ainsaks tingimuseks, mis seati, oli see, et kasutatud oleks igat liiki materjale.
Sepa mõõtu veel pole
Et tehnoloogiaharidus on kuum sõna, püüti ülesannet välja mõeldes sinna ka tehnoloogilisi elemente sisse panna, et tegu poleks tavalise puutööga. Nii pidid sepapoisid ajamasinaid ehitades kindlasti kasutama ka kellamehhanismi, patareihoidikut, lülitit, juhtmeid ja LED-lampi.
Ain Okase sõnul on sepapoiste võistluse algus Tartu Kivilinna gümnaasiumis. Lääne-Virumaal tulid sepapoisid kokku juba teist korda: esimene võistlus jääb möödunud aastasse. Kogu ettevõtmise mõte ongi pakkuda IV-VI klassi poistele meisterdamisvõistlust, sest olümpiaad on mõeldud VIII-IX klassidele.
“Sepapoisid just seepärast, et sepp on läbi aegade olnud külas tehtud mees, ta oskas õmblusmasinat remontida, atra rautada ja vahel hingehaavu ravida. Sepp on praegugi tegija mees. Poisid on aga tulevased sepad, ja kuna päris sepa mõõtu nad veel välja ei anna, siis nimetame neid sepapoisteks,” selgitas Okas, kuidas meisterdamisvõistlus nime sai.
Tööülesanded, mis sellistel mõõduvõtmistel antakse, ongi rohkem loovad. Näiteks eelmisel korral oli vaja valmis meisterdada maismaad mööda liikuv unistuste sõiduk.
“See tundub selles eas poistele rohkem peale minevat kui täpsuse mõõtmine või väga peene asja tegemine,” ütles Okas ning lisas, et lapsed on väga loovad, innustunud ja neile meeldib selliseid asju teha.
Piirideta mõttelend
Teisest küljest kogevad poisid midagi uut, tehes asju teistmoodi kui iga päev koolis. “See kasvatab poiste tehnikahuvi,” oli Okas veendunud.
Võistlusest osa võtnud Võsu põhikooli VI klassi õpilane Valdo Kaasik teadis väga täpselt, et enne töö kallale asumist tuleb oma idee paberile panna ja tööriistu kasutades järgida ohutusnõudeid, mida tööõpetuse tunnis õpitud.
Eriti oskuslikult käis ta ümber elektriseadmetega, sest omajagu nippe on Valdo õppinud nii elektrikust vanaisalt kui ka sugulaselt. Ja eks ole ka omal käel mõndagi huvitavat kokku pandud.
Ajamasinad tehti möödunud neljapäeval täpselt sellised, milline oli poiste fantaasia ja mõttelend. Näiteks Lasila põhikooli VI klassi õpilase Romet Prantsu ja tema sõbra ajas rändamise masinal olid koguni ette nähtud kellaaeg, kuupäev, koht, kuhu rännata sooviti, ja loomulikult tuled.