Kalev Kallemets: Tuumajaam Eestile

Kalev Kallemets. Foto: Erakogu

Eesti on oma tuumajaama rajamisel lapsekingades. Tehakse alles esmaseid arvutusi, asukoha analüüse, ülikoolides tuumaenergia õppekavade ja regulatsiooni ettevalmistust.

Kuid näib, et vaadates arenguid Soomes ja mujal Euroopas, on põhjust asjaga tõsiselt tegeleda, kui soovime Eesti majanduse arengut ja töökohti.

Põhjusi, miks Eestisse on vajalik ehitada oma tuumajaam, on mitu. Olulist rolli Eesti elektritootmise valikute juures mängib Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett, mille kohaselt tuleb vähendada põlevkivist energia tootmisel vabaneva süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga 20% võrra aastaks 2020 ning 50% aastaks 2050.

Eesti Energia nagu ka teised Euroopa elektritootjad peab hakkama põlevkivist elektri tootmiseks CO2 kvoote oksjonil ostma. Emissioonide hind sisaldub elektrihinnas ning toob lõpptarbijale kaasa elektrihinna tõusu.

Juhul kui ühe tonni CO2 kvoodi hind on üle teatud taseme, on tuumaenergia baasil toodetava elektri hind põlevkivist toodetavast üle kahe korra odavam.

Elektrita ei saa

Odav elekter pole vajalik vaid söögitegemiseks ja külmkapi jaoks. Elekter on oluline kulu tööstustele, mis annavad tööd sadadele inimestele nii tööstuses kui varustusketis, näiteks Kunda Tsemendis, Estonian Cellis, Repo Vabrikutes, aga ka jahutusseadmetes Rakvere lihakombinaadis või meiereides. Soome tööstused on leidnud lahenduse, kuidas saada odavat elektrit tuumajaamas, olles ise selle osanikud.

Soome 1720 MW võimsusega Olkiluoto tuumajaama suurimad osanikud on paberitootja UMP Kymmene ja Stora Enso. Elekter on neile tööstustele üle 30% odavam kui turuhind ning tänu sellele annavad nad tööd tuhandetele soomlastele.

Eestis võiks olla palju enam tööstust ja töökohti näiteks nii metsa- või metallitöötlemises kui ka keemiatööstuses. Kui tööstused tuumajaamas ei osaleks, peaks nad elektrit ostma kallimalt, turuhinnaga.

Tänu töökohtadele pooldavad soomlased ja rootslased, kes elavad tuumajaamade läheduses, oma tuumajaamu. Mida lähemale Põhjala tuumajaamadele, seda enam inimesed neid pooldavad. Põhjus lihtne - nad teavad neist enam ning teavad, et need on turvalised. Pole ühtki lääne reaktorit, millega oleks toimunud õnnetus, kus oleks inimesed kannatada saanud.

Euroopas üksi on üle 140 tuumajaama ja need toodavad üle 30% Euroopa elektrist. Üldiselt on inimestel hirmud selle suhtes, mida nad ei tea. Lihtsalt saab tuumaenergia kohta infot internetis veebilehtedelt www.tuumajaam.ee või www.tuumaenergia.ee.

Lühidalt on tuumajaam suur veekeetja, kus tuumade lõhenemisel tuumakütus uraan metallümbrises kuumendab vee 300 kraadini, et tekitada auru, mis ajab ringi auruturbiini ja elektrigeneraatorit.

Kohalik toetus

Prantsusmaal, Tšehhis ja mujal on skeemid, millega suurendatakse kohalikku toetust tuumajaama asukoha piirkonnas. Nimelt kohustatakse tuumajaama rajavat firmat investeerima piirkonna infrastruktuuri, koolidesse, spordi- ja terviserajatistesse. Selleks on kaks põhjust. Esmalt toob tuumajaam ju uusi kõrgpalgalisi töötajaid, kes soovivad head elukeskkonda. Teiseks jagavad piirkonna elanikud teatud väga väikse tõenäosusega, kuid suure kaaluga riski, et midagi halba võib siiski juhtuda. See väärib kompenseerimist.

Eestis on veel väga vara rääkida tuumajaama asukohast konkreetsemalt. Seni pole midagi selget, kuni pole soovitavalt riik tellinud tuumajaama asukoha põhjalikku analüüsi rahvusvaheliste kogemustega firmalt. Siiski soosivad mitu põhjust - jahutusvee vajadus, suur tööstustarbimine, põhivõrgu ühendus ja ühendus Soome võrguga - Eesti põhjarannikut.

On selge, et Tallinna lähedale läheks tuumajaama rajamine raskeks, samuti pole mingi tööstusrajatis teretulnud kaitsealal, nagu on Lahemaa rahvuspark. Samuti on takistus pankrannik. Seega näib Lääne-Virumaa rannik üks võimalikke piirkondi.

MTÜ Eesti Tuumajaam tegutseb selle nimel, et otsustajate seas tekiks teadmine Eesti tuumajaama rajamise võimalikkusest ning tööstustele osaluse pakkumise kasulikkusest, sest nii saavad sellest kasu võimalikult paljud inimesed.