Karjäärikeskusest on selle esimese üheksa tegevuskuu jooksul nõu saanud enamik koolilõpetajaid. Soovi korral on nõustajaga võimalik kohtuda ka teistel kuni 26aastastel noortel.
Nõustajad aitavad sihte seada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ESFi programmi “Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames loodi Lääne-Virumaal karjäärikeskus, mis tegutseb Rakvere linnas Rohuaia tänaval.
Töö algas 1. jaanuaril 2009 ja kestab 2011. aasta juunini. “Selle käigus nõustame noori vanuses 7-26 aastat, kuid prioriteediks on põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad,” rääkis Lääne-Virumaa karjäärikeskuse karjääriinfospetsialist Tiina Halling.
Elukestva õppe arendamise sihtasutusega Innove on sõlmitud partnerlusleping, millega on keskusele pandud kohustus osutada põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele kutsenõustamise teenust. Seda tehakse grupi- või individuaalnõustamisena. Igas maakonnas on keskuse töö korraldatud erinevalt.
“Meie nõustajad võtavad koolidega ise ühendust ja lepivad kokku, millal nõustamine läbi viiakse. Koolis toimub nii grupi- kui ka individuaalnõustamine. Just nendes koolides, mis asuvad Rakverest kaugel. Linnas ja linnale lähemal olevate koolide õpilasi nõustatakse keskuses.”
Programmist tulenevalt peavad individuaalset nõustamist saama 25% lõpetajatest. “Kuid see protsent on suurem, huvi ainult kasvab.”
Mitu valikut
Koolides oleks nõudlus nõustajate järele isegi suurem, sest kohtumisi soovitakse korraldada juba noorematele õpilastele. Selleks pole praegu lihtsalt ressursse. Keskuses on neli nõustajat, kes on ametis oma põhitöö kõrvalt.
Õpilased saavad individuaalseks nõustamiseks aja kinni panna ka ise, see ei käi ainult kooli kaudu.
Karjäärikeskusest võib Hallingu sõnul nõu tulla küsima ka see kuni 26aastane noor, kel koolilõpp juba näiteks aastate taga, kuid edasiõppimisplaanid veel ebaselged.
Noortega töötades kasutatakse erinevaid meetodeid.
“Reeglina on noored ise väga huvitatud testidest, kuigi nõustajatel tuleb tulemused õpilasele mõistetavaks teha,” rääkis ta.
Halling ise kasutab kohtumistel aktiivse kaasamise meetodeid, mis tähendab, et noor saab tegevuste kaudu endast rohkem teada: millised on tema tugevad küljed ja mida endas arendada.
Näiteks on nii mõnigi noor inimene arvanud, et sooviks teha ametnikutööd, kuid nõustamise käigus on selgunud, et kaheksa tundi arvutitööd ja paigalolemist ei sobi talle tegelikult üldse.
Individuaalne nõustamine muudab noored oma soovide avaldamisel julgemaks. “See, et nõustaja pole õpilase enda koolist, teeb nad ka avatumaks,” lisas Halling.
Mis edasi?
Õpilasel on Tiina Hallingu sõnul sageli raske otsustada – ei teata veel täpselt, kelleks soovitakse saada, ja ka ühiskond surub väärtusi peale.
“Et edukas on ainult see, kes läheb gümnaasiumi ja siis kõrgkooli,” tõi Halling näite.
Hallingu tehtud küsitluse andmetel saavad õpilased karjääriinfot eelkõige sugulastelt ja sõpradelt. “Sõber läks sinna kooli, lähen vaatan ka,” kirjeldas ta üht mõttemalli.
Halling aga toob välja, et õpilastega vesteldes räägivad nad ikkagi sellest, mida nad tõesti tahaks edasi õppida, kuid annavad endale ka aru, et valitud amet peab nad ära toitma. Gümnasistide seas on nii neid, kes teavad, mida edasi õppida, kui neid, kes alles otsivad oma võimalusi.
“Paljud poisid teavad, et lähevad ajateenistusse, mõned lähevad välismaale aastaks tööle, et ennast leida,” kõneles ta.
Karjäärikeskus andis sel aastal välja infovihiku, kus sees õpiinfo Lääne-Virumaa koolide kohta. “Selle sai iga IX ja XII klassi õpilane,” lisas Halling.
Sageli tuleb otsus ikkagi teha koos perekonnaga, sest osal õpilastest ei olegi majanduslikult võimalik kodumaakonnast kaugemale õppima siirduda.
“Tegime gümnasistidega võrdluse, kui suured on kulud Lääne-Virumaal või kaugemal elades. Ja see vahe võttis mõnegi kukalt kratsima.”
Hallingu sõnul ongi oluline anda noortele informatsiooni nende endi ja õppimisvõimaluste kohta.
Karjääriinfospetsialist loodab, et õpilastele väga vajalik kutsenõustamine oleks jätkusuutlik ja jääks kestma ka siis, kui programm 2011. aastal lõppeb. “See on kõikide keskuste mure,” võttis ta kokku.