Kevadveed laastasid ohtralt taliviljapõlde

Taliviljapõld Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tänavune lumerohke talv ja ohtrad kevadveed tegid hävitustööd taliviljapõldudel ning sõltuvalt asukohast on sügisel külvatu hävinenud kolmandiku ulatuses, osal põldudel ka täielikult.

Lääne-Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke ütles, et kindlasti puhastas rohke kevadine suurvesi jõed ja külm reguleeris kahjurite levikut, kuid põllumehele tõid muret nii lumeseene vohamine kui ka taliviljapõlde katvad kevadveed.

Ülo Niisukese sõnul on tänapäeval lumiseene tõrjeks olemas küll preparaadid, kuid sellise paksu lumikatte puhul ei mõjunud needki efektiivselt.
 

Põhjuseid mitu

“Hea teraviljaoras jäi nii paksu lume all lihtsalt toitainete ja õhupuudusesse ning näeb kehv välja,” sõnas Niisuke. Ta lisas, et suuremaid kahjustusi on saanud üleujutatud ja jääkatte ning lumekooriku all olnud põllud.

“Kahjustusi võivad lisada öökülmad, mis tekitavad külmakerke, mille tagajärjel kahjustub orase juurestik,” rääkis ta.

Esialgse info alusel on toitainete vaeguse ja haiguse tõttu kahjustatud enamik maakonna taliteraviljadest - 2009. aastal külvati rukist 2357 hektarile, talinisu 7393 hektarile ja talirapsi 1219 hektarile.

Ülo Niisuke oli üllatunud, et kahjud on maakonnas väga erinevad. “On ettevõtjad, kellel on kahjustatud 90% põldudest, samas aga näiteks Muuga osaühingu agronoom Marin Pärs arvab, et kahjustused ei ole suured,” märkis ta.

Üleujutuste ja jääkatte all hukkus 3-5% külvatud teraviljast.
“Lisaks talve tekitatule on taliviljade ja talirapsi orasele ohtlikud kahjud, mida põhjustavad haned, kes maikuu alguse suhteliselt külma kevade tõttu püsivad siin pikemat aega,” lisas Niisuke.

Kahjud suured

JK Otsa Talu kasvatab rohkem kui 2000 hektaril teravilja, sellest 900 hektarit on talirukki, talinisu ja talirüpsi all. Perefirma asutaja Jaan Kiisk rääkis, et tänavu said taliviljad mitmeid kahjustusi.

Novembris oli maa lumeta ja külm hävitas juba siis osa taliviljast. Hiljem tuli maha paks lumekiht, mis püsis kaua ja nõrgestas veelgi allesjäänud taimi.

“Taliviljapõldudele tekkis ohtlik taimehaigus lumiseen, mille tõrje pole kahjuks efektiivne, sest pikk ja kurnav talv on muutnud talivilja haigustele vastuvõtlikuks,” nentis Kiisk, kellel on vähemalt kolmandik taliviljadest hävinud.

Osa taliviljapõlde jäi tänavu kevade rekordilise suurvee alla ja sealt ei ole enam mingit saaki loota.

Väike-Maarja valla Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets rääkis, et tema talumaadel on taliviljade all 200 hektarit. Ja probleeme tekitas samuti lumiseen.

“Õnneks ei ole lumiseene põhjustatud kahjud sedavõrd suured kui mitmel teisel  põllumehel, kuid paarkümmend protsenti taliviljadest on hävinud,” ütles Läänemets.

Simuna Ivaxi omaniku Hans Kruusamägi sõnul on tal taliviljade all 1550 hektarit. “Talirukis pidas loodusjõudude ebasoodsatele mõjudele hästi vastu. Kasvatan “Sangaste rukist”, see on vana hea ja haiguskindel sort,” rääkis Kruusamägi.

Temal on talinisu kahjustatud aga poole tuhandel hektaril.

Lumiseen

• Lumiseen on talvitumishaigus, haigestuda võivad kõik taliteraviljad ja kõrsheinad.

• Seen levib lumikatte all, temperatuuril üle null kraadi.

• Haigustekitaja säilib seemnetel, taimejäänustel, mullas, levib orasele lülieostega. Nakatab taimi sügisel ja ka kevadel. Suurimad kahjustused tekivad, kui lumi tuleb külmumata maale või lumekiht on nii paks, et selle all tõuseb temperatuur üle null kraadi.