Valveornitoloog hakkas folgifänniks

Peep Veedla. Foto: Tiiu Veersalu

Mis on ühist poes müüdaval lindude talvetoidul, kurgede asenduspesadel, Vanilla Ninjal ja roheliste rattaretkedel? Õige vastus on Peep Veedla, kes lisaks nüüd juba aasta läbi Viru Folgi kaubamärgi all mõnusaid kontserte ja festivali korraldab.

Peep Veedla nägi ilmavalgust Järvamaal, kesk Kõrvemaa metsi ja rabasid, keskkooli lõpetas ta aga Tapal.

“Täpselt sama maa oli Paidesse ja Tapale, valituks osutus Tapa, kus sai keskkool lõpetatud ja esimene nainegi võetud,” meenutas ta.

Kodutalu oli metsa ääres, need poisid, kes elasid keset küla, elasid rohkem seltsielu. Peep Veedla elas üksikus talus. “Hea oli metsa all kolada ja eks nii kuidagi see loodusehuvi tekkis,” rääkis mees ja lisas, et tehnikahuvi on tal täielikult välja kujunemata jäänud.
Pärast sõjaväes käimist kolis ta Kadrinasse, kus töötas EPTs.

Ikka linnumees

Peep Veedla arvas ise, et avalikkuse ees on ta kõige rohkem esinenud linnumehena. Raadios, teles ja kirjutavas pressis on ta sõna võtnud ligi paarkümmend aastat ja vähehaaval ka ise kirjutanud.
“Praegu juba suunatakse linnuküsimustes minu poole ja mul on omamoodi valveornitoloogi roll, ehkki olen ainult asjaarmastaja,” naeris ta.

Peep Veedla esimene linnuraamat oli 1992 ilmunud kuuekeelne linnusõnastik, millele järgnes väike lasteraamat “Toidulaualugu”. 2008. a kirjutas ta sellele pool mahtu juurde ja lisas juba 1993. a lubatud järje “Pesakastilugu”, kokku pandult sai neist raamat “Lindudega sõbraks”. Ja 2009. a vormis raamatuks linnuvärsid, mis olid mõne aastaga mingil moel tekkinud. “See on luulevormis linnuõpik kuuekümnest linnust,” täpsustas Veedla.

Lapsepõlves oli Peep Veedla kindel, et õpib ornitoloogiks. “Kaheksandas klassis kirjutasin koolis referaadi ornitoloogi ametist ja saavutasin sellega rajooni konkursil kõva koha, aga ema ütles, et ära mine bioloogiat õppima, see ei ole perspektiivikas, mine metsandusse,” jutustas Veedla.

Paraku ei tulnud temast ka metsameest, sest võttis naise päris noorest peast. “Kuigi ma ornitoloogi haridust ei omandanud, sai minust mõne aasta möödudes ornitoloogiaõpetaja ja ma töötasin selle ameti peal pikka aega Eesti noorte loodusmajas,” rääkis Veed­la, kes tehtud valikutega rahule on jäänud.

Ta oli paralleelselt ka noorte loodusmaja majandusjuhataja. Maja tehti korda ja elu selles pandi korralikult käima, kuid Eesti vabariik lammutas kogu loodushariduse süsteemi ja mees siirdus ettevõtlusesse.

Vahepeal tekkisid uued väljakutsed ja linnuvärk jäi unarusse, aga viimastel aastatel on olukord taas muutunud ja juba mitu aastat on Peep Veedla andnud kevaditi Tallinna koolides linnulaulu tunde.
Muusikaärisse sattus Veedla juhuslikult. “Aga selle juhuse juured on ka siin Virumaal, sest kui ma töötasin Kadrina EPTs, suunati sinna komsomolisekretäriks Aarne Valmis, kellega elasime ühes majas ja saime sõpradeks,” rääkis Peep Veedla, kuidas ta just Aarne Val­mi­se kaudu muusikatööstusesse sattus.

Plaadifirmade aeg on Veedla hinnangul läbi, sest plaate suudab toota iga esineja ise, kui tal vähegi ettevõtlikkust on. Peep Veedla firma TopTen on plaaditootmise lõpetanud, firma aga siiski tegutseb, sest laos on veel plaate, mida vähehaaval müüakse. Iga päev tegevust otseselt küll ei toimu ja mees ise on orienteerunud kontsertide ja festivali korraldamisele.

Viru Folk Lapimaalt

Viru Folgi looduslähedase programmi on inimesed Veedla sõnul väga hästi vastu võtnud. “Korraldame just sellist festivali, nagu meile endile meeldib. Loodus on kõigile korraldajatele väga hingelähedane. Õnneks on ilmnenud, et selline festival meeldib kõigile, kes on tulnud kohale, meeldib kohalikele ja esinejatele. On väga tore, et see, mis meeldib endale, meeldib ka teistele,” rõõmustas ta.

Viru Folgi alged on Lapimaal. Veedla ei olnud eluski käinud Viljandi Folgil ja polnud kunagi eriline folgisõber olnudki. “Aastast 2000 hakkasime tegema rattaretki Soome. Viimasel, 2007. a retkel esines Lapimaal ühes laagripaigas kohalik folgibänd Angelit, mille kuulamisest sain tohutu elamuse,” meenutas ta.

Lapimaalt naasnuna helistas Veedla kohe Ants Johansonile ja soovitas Angeliti Viljandisse kutsuda. “Poolteist kuud hiljem läksin Viljandisse folgi lõikuspeole ja kui sealt tagasi tulin, siis poeg Villu ütles, et kui sulle see folk nii väga meeldib, siis hakkame ka folki tegema, hakkame Viru folki tegema,” kõneles Peep Veedla.

Juba järgmisel päeval rääkis ta ideest Palmsest pärit Tiit Lepikule, kes ütles, et seda tuleks Käsmus teha, ja lubas Veedla Aarne Vaiguga kokku viia. “Veel samal nädalal saime Loobus Lahemaa matkakeskuse saunas kokku, järgmisel hommikul vaatasime Käsmu üle,” kirjeldas Peep Veedla asjade kiiret käiku.

Algul oli küll kahtlusi, kas asi Käsmu ära mahub, aga vähehaaval mõte süvenes ja 1. detsembril 2007 oli tiim esimest korda Käsmus koos plaane pidamas. “Juba esimene festival 2008. a oli selline, nagu ette kujutasime. Ei hakanud pisikesest pihta, vaid tegime kohe suure, nii, nagu festival olema pidi,” selgitas Viru Folgi peakorraldaja.

Veedlate pere on aastaid käinud Palangas ja Nidas suvitamas ja näinud, kuidas seal kohalik elanikkond turiste enda huvides ära kasutab. “Sealt saime pildi, milline võiks festivaliaegne Käsmu olla, ja püüdsime samasugust meeleolu ka Käsmus tekitada,” lausus ta.

Esimesel aastal ei olnud koduaedasid kaasatud, käsmulased vaatasid kerge hingevärinaga, et mis nüüd saab. Teisel aastal oli kaasalööjaid juba päris palju ja inimesed pöörasid festivali enda kasuks.

See andis Peep Veedla hinnangul festivalile ja ka kohalikele elanikele väga palju juurde. Selleks suveks on omajagu lisandunud neid, kes oma koduaedades midagi teha lubanud.

Täis juua ei sobi

Kui Peep Veedla ja Aarne Valmis alustasid rattaretkedega, ei olnud neil mingit ettekujutust, et see võiks muutuda traditsiooniks.

“See oli kavandatud ühekordse protestiaktsioonina fosforiidisõjas, aga kui esimene väga õnnestus, vaatasime, et Ida-Virumaal on samuti keskkonnaprobleemid ja läheme sinna, nii hakkaski asi kooruma,” selgitas Veedla. Tänavu toimus roheliste rattaretk juba 21. korda.

Erinevalt rattaretkest oli Viru Folgist kohe plaanis teha püsiv üritus, mis toimuks igal aastal. Esimesel festivalil oli ilm kehvapoolne ja rahvast vähem, aga sõna levis ja mullu oli inimesi ikka omajagu.

Veedla ei karda, et festival Käsmu liiga palju rahvast kokku toob. “Seda on võimalik ju kas või piletimüügiga piirata. Suurem probleem on pigem parkimisega, aga parkimise saab viia lähiheinamaadele ja mõelda, kuidas inimesed sealt Käsmu toimetada. Pigem tuleb puudu parkimiskohtadest kui inimestel ruumist,” mõtiskles ta ja lisas, et ei tahaks Käsmu peo muutumist nii massiliseks nagu Viljandi Folk, kus on inimene inimeses kinni ja pole ruumi liikuda.

Käsmu fenomen on see, et festivalil ei ole purjus kakerdajaid ega teki oluliselt rämpsu. “Olen kuulnud inimesi rääkimas, et siin ei sobigi ennast täis juua või ei sobigi prahti maha visata. Väga tahaks loota, et see jääbki nii kestma ja ka rohkema rahvaga õnnestub festivali nägu säilitada,” rääkis Veedla.

Loodusesõbrale kohaselt elab Peep Veedla ka praegu maal metsa ääres, Kose lähedal Liiva külas. “Mitte küll nii sisemaal ja nii eraldatult, aga jah, maal ikka,” lisas ta.
Kui ühek­saküm­nen­datel inimesed võõrandusid loo­du­sest, siis viimasel ajal on nen­de loodushuvi kõvasti kasvanud.

Kurvaks muudab linnusõber Veedla asjaolu, et reba­seid ja kährikuid on väga palju ja nad teevad lindudele liiga. “Karusnahad ei ole enam moes ja lennukitelt loobitakse vaktsiini alla. Loomad on terved ja tugevad ning sigivad jõudsalt. Maas pesitsevatel lindudel, eriti kanalistel, on loomad elu kibedaks teinud. Ja vahepeal oli mul hirm, et jänesed surevad päris välja,” pajatas mees.

Nii rattaretke kui Viru Folgi puhul on Peep Veedla sõnul nii, et teed asja, mis hullult endale meeldib, paraku ei õnnestu korraldajail rattaretkel rattaga sõita ega festivalil olemist nautida. “Aga see, kui sa näed, kuivõrd see teistele korda läheb ja kui palju sa teistele head teed, annab jõudu edasi minna,” kinnitas Veedla.

Viru Folk on algsest augusti alguse üritusest oluliselt laienenud – lisaks augustikuisele festivalile ja Käsmu kaunitele kontsertidele juunis ilmub aasta ringi festivali nädalakiri, sel hooajal on iga kuu Tallinnas Rock Cafes kontserdid festivali egiidi all.

Mõtleb lindudele

Kui linnumehena, rattaretkede ja Viru Folgi korraldajana ning ka plaadifirma omanikuna on Peep Veedla üpris tuntud, siis pisut vähem teatakse, et just tema algatusel sündis menubänd Vanilla Ninja ja just tema oli see, kes mõtles kümmekond aastat tagasi välja nn asenduskurepesad, mis pandi püsti elektriliinide kõrvale, et toonekured elektripostide otsast sinna ümber koliksid.

“Kui juba teine inimene oli surma saanud, sest toonekurgede väljaheidetest oksüdeerunud elektriliin oli katki läinud, tuli mul mõte, et toonekured tuleks postide otsast ära meelitada,” rääkis ta oma idee sünnist.

Et üks sõber oli just sel ajal läinud tööle Eesti Energia keskkonnajuhiks, haaras ta tuld, Priit Übius Rakverest tegi asenduspesad valmis ja nüüdseks on valge-toonekured suure hulga neist ka omaks võtnud.

“Osa pesaaluseid jääb kindlasti tühjaks, aga need on sellised, mis esialgsest pesast suhteliselt kaugele on paigutatud. Ja ma kahtlen, et sellisel juhul võib tegemist olla näiteks veesoontega või millegi taolisega, miks linnud ei taha neid omaks võtta,” rääkis Veedla.

Peep Veedla initsiatiivil alustati 1998. aastal Eestis ka lindude talviste toidusegude tootmist.
Tänaseks on ASis Balsnack toodetavate linnutoitude sortiment kasvanud mitmekesiseks ning kogused ulatuvad sadadesse tonnidesse.

Veedla on linnutoidu tootjaid senimaani nõustanud ning osalenud iga uue toote testimisel.

Mati Ulm, Rägavere vallavanem, sõber üle veerand sajandi

Mina tunnen Peepu sellest ajast, kui sattusin 1983. aasta lõpus Kadrina EPTsse tööle. Tema oli seal juba ees. Sattusime noorte meestena tollaste Kadrina mälumängukorüfeedega kokku ja hakkasime ka ise mälumänguga tegelema.

Tegutsesime koos väga aktiivselt, korraldasime erinevaid mälumänge – helikilba, looduskaitsekilba – ja muidki üritusi.

Õppisime ka koos EPAs kaugõppes põllumajanduse mehhaniseerimist, Peep oli küll minust aasta võrra ees, aga katki jäi see kool mõlemal.

Ma natuke imestan, et ta muusikaäriga tegelema hakkas, sest minu jaoks tundus ta üpris muusikakauge inimesena. Aga organiseerija on ta kõva. Linnulaulu kuulamas ja linde rõngastamas käis ta siiski kogu aeg.

Meie suhted on siiani head ja ikka üritame leida aega, et kokku saada ja asju arutada. Peep on tõesti selline mees, kelle kohta oskan ainult head rääkida.

PEEP VEEDLA

• Sündinud 11. oktoobril 1961 Järvamaal Albu vallas Kaalepi külas Aaviku talus.
• Harrastusornitoloog, roheliste rattaretkede algataja ja korraldaja.
• Plaadifirma TopTen ja kontserdifirma Berit Kontsert omanik.
• Viru Folgi peakorraldaja.