Tarvas lõpetas Rocki piinad

Rakvere Tarva treener Andres Sõber sai parima treeneri tiitli. Foto: Raigo Pajula

Kui Rakvere Tarvas oli finaalseeria kuuenda mängu üheksa punktiga kaotanud, tõstis treener Andres Sõber käed taeva poole – ajalugu sai teoks!

Rahvas skandeeris Rakvere sisuka meeskonna kiituseks pikki minuteid ning isegi kohalesõitnud Rocki arvukad fännid plaksutasid tunnustavalt virulastele.

Keegi ei pannud õieti tähelegi kuidas Rocki kapten Tanel Tein Kastani Arenal korvirõnga maha lõikas. Heldivad hetked kestsid just kollaste leeris, nagu oleks Tarvas Eesti meistriks tulnud.

Andres Sõbra hoolealused pidasid sõna ning andsidki kolmandas kodumängus kõva lahingu. Üheksapunktiline kaotus oleks võinud väiksemgi olla, sest veel kolmanda veerandi lõpus juhiti ühe punktiga, kuid poolvigastatud Kriisaga ja mängust kõrvale jäänud Martin Müürsepata mänginud Tarvas lasi platsil toimetada ka nendel meestel, kel muidu sinna suuremat asja ei ole.

Kuna Rock ei teinud mingit hinnaalandust ka Tarva lühikese pingi vastu, võibki nentida, et Tarvas lõpetas Rocki piinad.

Kuni viimase hetkeni polnud tartlased oma võidus kindlad, ehkki enne seda olid kolm kohtumist lõpetatud üsna ühepoolselt. Kes oleks Eesti korvpallis neelanud alla selle häbi, kui Rocki potentsiaal ja raha oleks oma võidu maha mänginud?

Tarva jõudmine finaali oli juba niigi suur ime ja lisaks mõningane juhuste kokkulangemine, Tarva emotsionaalsed kaks võitu finaali esimestes mängudes Tartus võiks liigitada juba ulmevaldkonda ning oli hale vaadata, kuidas nii suure potentsiaaliga Rocki meeskond ei leidnud Rakvere vastu lõpuni kindlust.

Andres Sõbra käik oli üsna sümboolne, kui ta lõpuminutitel, kus tegelikult oleks võinud veel pinget lisada, pani mängu oma lühikese pingi – noored mehed, kel finaalikogemus puudub, sest isegi alagrupiturniiril ei leitud mänguaega.

Rock aga jätkas täisrivistuses. Rahva tänu oli aga siiras ja isegi Rocki fännid aplodeerisid sitketele Tarva imemeestele.

Hõbemedal maitses hästi nii Müürspele kui ka Kriisale, kes on mõlemad elu jooksul hulk erinevaid trofeesid korjanud. Noorematest meestest rääkimata.

Huvitav oli jälgida Rocki pinki, kus istus lisaks peatreenerile veel kolm ülikonnastatud abitreenerit, arst ja füsioterapeut samal ajal kui meie pingil oli Sõbral vaid paar abilist, neist ükski ise end oksjonil pooleteist tuhande krooniga joogipoisiks ostnud.

Kindlasti on selline jõudude vaekord ehedaks näiteks Eesti korvpalli üsna kehvakesest tasemest, kuid see ei kahanda sugugi Tarva teise koha väärtust, sest näidati loomingulist ja emotsionaalset mängu, lisaks, pandi terve Eesti Rakverest rääkima. Kui Rakvere Markus 1995. aastal Eesti meistrivõistlustel nelja hulka jõudis, oli Eesti korvpall Euroopa kuues, nüüd on Eesti rahvuskoondis mudaliigas. Aga just selle kohta ongi Andres Sõber terve hooaja vältel tabavaid märkusi teinud.

Kindlasti saab Tarva teine koht vääriliselt hinnatud maakonna aasta teo valimistel ning Sõber kuulutatakse nii linna kui ka maakonna tegijaks, kuid rahvuskoondise lootsina suudaks ta teha imet ka Eestiga.

Paraku pole see tee just roosiõie lehtedega sillutatud. Tarva uus hooaeg tõotab tulla sama põnev, on küllalt mehi, kes tahaksid kollased sarvedega särgid selga tõmmata, küllap on olemas ka sponsorid ja publik, kuid kindlasti ei saa olema enam nii lihtne, sest igat väiksemat tulemust võetakse tagasiminekuna ja pettumusega.

Enam me ei näe mänguplatsil suure südamega Müürseppa ega veel mitut lemmikut, aga küllap tulevad uued säravad tähed ja mõned säravad mujal.

Aga korvpallibuum Virumaal on käivitatud. Pärast mängu istusid Tarva mehed kokku Villa Theresasse, seejärel tervitatakse neid laupäeval kell 14 keskväljakul ja siis ootab ees teenitud puhkus.

Andres Sõber aga nuputab juba ammu, kuidas uuele hooajale vastu minna, et tekitada taas seisvas vees elevust ja sillerdusi.