Kunda Vesi selgitas sääskede ja kolibakteri juhtumeid

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surusääsk
Surusääsk Foto: entomart.be

Novembris leidis osa Kunda kraanivee tarbijatest oma koju paigaldatud veefiltritest sääsevastseid, veel enne seda tuvastasid uuringud vees kolibakteri olemasolu.

“OÜ Kunda Vesi vabandab intsidendi pärast. Tänaseks on tuvastatud, et sääsed pääsesid joogivette tõenäoliselt veepuhastusjaamas raua ärastamiseks mõeldud aeratsioonimahutite ventilatsiooniavade kaudu,” kirjutas Kunda linna kodulehel reedel avaldatud kirjutises OÜ Kunda Vesi juhataja Kaido Mäeots.

1995. aastal projekteeritud ja aastatel 1996–1998 ehitatud veepuhastusjaama projektis ei ole ventilatsiooniavade katmist ette nähtud, samuti ei ole seda vajalikuks peetud hilisema ehituse käigus.

Ka ei ole Mäeotsa sõnul veepuhastusjaama kasutusjuhendis ette nähtud aeratsioonisüsteemi elementide vahetust ega muud hooldust peale tankidest vee osalise väljalaskmise.

Kuigi nüüd tõstis OÜ Kunda Vesi sääseintsidendi tõttu kõik aeratsioonisüsteemi 150 000 elementi ükshaaval välja, puhastas ja kloreeris need.

Kunda Vesi on jätkanud kogu novembri ja detsembri veepuhastusjaama ennetavat läbipesu, millest tulenevalt on õhtul kella üheteistkümnest kuni hommikul kella viieni esinenud mõnel korral nädalas surve kõikumisi või nõrka veesurvet.

Veeettevõte tellib aastas joogivee analüüse Kunda linnas keskmiselt 3000 euro eest. 2013. aastal tellitud analüüside kulu on Mäeotsa andmetel praeguseks juba üle 4000 euro.

“Ühe regulaarse analüüsi käigus tuvastati joogivees kolibakter, mille kohta avaldas Kunda Vesi oma kodulehel vastavasisulise teate vastavalt õigusaktidele, samuti teavitati sellest kohe ka terviseametit. Siinkohal rõhutan, et kolibakteri leid on indikatiivne, mitte ei viita otsesele ohule,” selgitas Mäeots.

Tema hinnangul sattus kolibakter veevõrku, sest osa majade veemõõdusõlmes puudub tagasilöögiklapp, mis surve kõikumiste või avariide ajal takistab vee tagasivoolamist ühisveevärgitorustikku.

“Ainuüksi novembris langes surve linna ühisveevärgis seoses päästetöödega (tulekahjud) korduvalt nulli lähedale, mille tagajärjel jooksid majades asuvad torustikud (kuuluvad ühistutele) tühjaks linna ühisveevärki, kust see surve taastumisel mööda torustikku laiali löödi,” selgitas Mäeots.

Järgmisel aastal plaanib Kunda Vesi intsidentide kordumise vältimiseks investeerida veepuhastusjaama 24 500 eurot, samuti jätkuvalt igal aastal linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarvis 50 000–80 000 eurot.

“Tõenäoliselt oleme vahetanud linna joogiveetorustikud 2017. aastaks 95–98 protsendi ulatuses. Kunda joogivesi vastab kehtestatud normidele, on hea kvaliteediga ja tervisele ohutu,” kinnitas Mäeots.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles