/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/03/112364t1h386a.jpg)
Tänavu kolme esimese kuuga kontrollis maksu- ja tolliamet 54 fiktiivseid arveid kasutanud äriühingut ja määras täiendavalt makse summas 34,1 miljonit krooni.
Valearveid esitanud firmad peavad maksma täiendavaid makse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu eelmise aasta jooksul kontrollis amet kokku 189 sellist äriühingut ja määrati täiendavalt makse 265,1 miljonit krooni.
"Maksu- ja Tolliamet analüüsib pidevalt majanduskeskkonda, et määratleda olulisemaid maksuriske ja peamisi riskantseid valdkondi. Seoses majanduslangusega, mis paratamatult tõstab maksudest hoidumise riski, pöörab maksuhaldur senisest suuremat tähelepanu riskantsetes valdkondades teostatud tehingute kontrollimisele," ütles kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.
Suurimateks fiktiivseid arveid kasutavateks kõrge maksuriskiga valdkondadeks on ehitus, hulgikaubandus ja kinnisvara. Ehitusvaldkonnas on peamisteks probleemideks ümbrikupalk, fiktiivsete arvete kasutamine ja käibe varjamine. Kõrge maksurisk kaasneb ka vanametalli ostu ning müügitehingutega.
Maksuameti andmetel on alates 2006. aastast 41 protsenti vanametalli ostu-müügiga tegelevatest ettevõtetest teinud tehinguid fiktiivseid arveid väljastatavate äriühingutega summas 917 miljonit krooni. Vanametalli soetatakse üldjuhul ilma kauba väärtusele käibemaksu lisamata ja seetõttu on valdkonna ettevõtetel huvi vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat.
Selliste tehingute puhul näidatakse vanametalli müüjana puhverfirmat, kuigi tegelikult pärineb metall füüsilistelt isikutelt või tuuakse muudest riikidest, näiteks Lätist või Leedust.
Sageli näidatakse vanametalli liikumist läbi mitmete puhverfirmade eesmärgiga teha tehingute kontrollimine keerulisemaks ja tekitada näiliselt mulje, et reaalselt on tehingud toimunud dokumentides näidatud kujul.
Eelkirjeldatud pettuste tõkestamiseks suunab maksu- ja tolliamet põhjalikumalt tähelepanu vanametalli ostu-müügiga tegelevate isikute kontrollimisele. Tähelepanu pööratakse nii fiktiivseid arved kasutavatele ettevõtetele kui ka vanametalli kogumise või müügiga tegelevatele isikutele, kes jätavad käibe või saadud tulu deklareerimata.
Vanametalli valdkonnas käibemaksupettuste tõkestamiseks on rahandusministeeriumis valminud ka seaduseelnõu, mille kohaselt peaks metallijäätmete ostu-müügi tehingutele rakenduma käibemaksu pöördmaksustamine.