Hiljuti külastas Hiina rahvavabariiki Eesti ettevõtjate grupp, kuhu kuulus ka Rakvere metsamajandi juhatuse esimees Andres Alamets, et tutvuda Hiina majandusega ja sõlmida ärisidemeid.
Eesti ettevõtjad uudistasid Hiina majandusimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui suur oli delegatsiooni koosseis ja kellega kohtusite?
Eesti ettevõtjate gruppi kuulus kuus inimest. Sõit toimus Eesti Väliskaubanduse Liidu (EVL) egiidi all ja seda toetas Ettevõtluse Arenduse Sihtasutus. EVLi juhatuse esimees Tambet Made, kes samuti kuulus meie delegatsiooni koosseisu, oli kokku pannud tiheda ja laialdase programmi.
Külastasime Guangzhou puitmajade messi, kohtusime kohalike arendajatega, tootjatega ning ettevõtlus- ja omavalitsusjuhtidega.
Kas müüt nüüdisaegsest Hiinast kui pilvelõhkujate maast vastab tõele ja milline on linnade üldine tänavapilt?
Meie esimene peatuspaik oli Hongkongis. See on tohutute pilvelõhkujatega maailma üks finantskeskusi. Suur osa sealse regiooni rahavoogudest käib läbi Hongkongi pankade.
See on täiesti euroopaliku elukorraldusega ja ideaalse heakorraga linn. Pärast küllaltki pikka ja vaevarikast piiriületust Hiina rahvavabariiki arvasime algul, et saabume hoopis teise maailma.
Üllatav oli, et väga suurt kontrasti ei ilmnenud. Hiina on viimastel aastatel tohutult panustanud oma infrastruktuuri.
Silma hakkasid kiirteed, mitmetasandilised ristmikud, uued sillad ning tohutud kõrgehitised kogu 200kilomeetrise teekonna jooksul Hongkongist Guangzhousse, endise nimega Kanton.
Mis huvitas teid kui puidutöösturit ja palkmaju eksportiva ettevõtte juhti?
Kuna viimasel ajal on liikunud jutud, et Hiina puitmajade tootjad vallutavad kohe-kohe Euroopa riikide majaturud, siis mind isiklikult huvitas, mis tasemel nad on ja kui tõsiselt neid karta tuleb. Õnneks või õnnetuseks veendusin messil nähtu põhjal ning ka tootjatega kohtudes, et “Hiina ohtu” vähemalt Euroopa turul niipea karta ei ole.
Näha on, et hiinlastel puuduvad puitmajade tootmise ja ehitamise traditsioonid. Nendel puudub oskus arvestada puidu omapära kuivada ja paisuda ning sellest tulenevaid nõudeid.
Samas lihtsamate aiamajade ja niinimetatud labidakuuridega saavad hiinlased hakkama ning tänu odavale tööjõule võivad selles sektoris maailmaturule murda küll. Kuna Lõuna-Hiinas on kliima väga soe ja niiske, siis kohalikud elanikud suhtuvad puitmajadesse suure umbusuga.
Nende jaoks on puitmaja eriti vaese inimese ajutine peavari, parimal juhul tööriistakuur. Meie selgitusi, et tänapäevaste viimistlus- ja kaitsevahenditega on võimalik puitmaja eluiga oluliselt pikendada, ei võetud väga tõsiselt.
Kas Eesti metsatöösturite tegemiste vastu tunti Guangzhou puitmajade messil huvi?
Messil tundsid meie vastu huvi mõned Hiina-Jaapani ning Hiina- ja Lõuna-Korea ühisettevõtete esindajad, kes soovivad turustada puitmaju rikkamale ja nõudlikumale ostjale. Esialgsed kontaktid said loodud.
Üldiselt tundub, et Hiinast on kaupa lihtsam osta kui sinna müüa. Meie gruppi kuulunud suure akna-uksetehase juht sai päris head kontaktid-pakkumised akende suluste ja metallprofiilide ostuks.
Hinnad on vägagi konkurentsivõimelised.
EVLil on kohapeal üks hiinlasest koostööpartner, kes kõik võimalikud kaubasaadetised isiklikult enne ärasaatmist üle kontrollib, vähemalt esialgu on see nii.
Mida on pajatada Guangzhoust?
See piirkond on Hiina üks kolmest kiiremini arenevast piirkonnast Shanghai ja Pekingi kõrval. Ehitustel käib töö sageli kolmes vahetuses, kusjuures tavalisel tööinimesel on aastas kokku 14 vaba päeva, kaasa arvatud riigipühad ja puhkus.
Guangzhou regiooni kuulub neli ligikaudu kaheksamiljonilise elanikkonnaga linna, mille vahele on pikitud mõni kahe miljoni inimesega “külake”. Seal on tohutut majanduslikku potentsiaali.
Millised on üldmuljed Hiinast kui riigist, mis on tõusnud maailma üheks juhtivaks majandusjõuks?
Hiina riik on rikas, aga inimesed üldiselt vaesed. Korda aitab luua totalitaarne riigivõim, mis on looritatud kommunistliku ideoloogiaga. Samas on Hiina täiesti kapitalistlikel majandussuhetel põhinev riik, kus kommunistlikku riigikorda ei saa võrrelda kunagise Nõukogude Liiduga.
Kui kesklinnad on väga puhtad ja hoolitsetud, siis vaid mõni kvartal eemal võid sattuda niinimetatud äritänavale, kust saad osta elusa kana, mis maksab suurusjärgus 20 Eesti krooni, või kilpkonni, konni ja usse kodus potti panemiseks. Kuna meie programm oli koostatud suurlinnadesse, ehedat maaelu meie ei näinudki.
Tagasi lendasime Shanghai kaudu, kus praegu toimub maailmanäitus. Seal külastasime üht maailma kõrgeimat hoonet, millel kõrgust 492 meetrit ja kust avanes võrratu vaade õhtusele linnale. Shanghaist sain veel teisegi huvitava elamuse - lennujaama kihutasime magnetväljal sõitva kiirrongiga. See läbis 40 kilomeetrit umbes kuue minutiga.
Hiina suurust ja omapära arvestades ei ole reaalne hoomata seda maad ühekordse käiguga. Suuresti puudutab see ka ärisidemeid.
• Pindala 9 596 960 km2.
• Rahvaarv 1,314 miljardit.
• Pealinn Peking.
• Jaguneb 22 provintsiks.