Paljud Eesti kodudes aastate eest tavalisena tundunud lauanõud on täna muutumas harulduseks. Mitmed neist on kadunud küll moodsa pere igapäevasest kasutusest, kuid siiski hinnatud kollektsionääride seas - näiteks toretsevad kristallkarahvinid, supitirinad, portselanist kohvikannud jmt.
1934. aastal tööd alustanud Johannes Lorupi klaasivabrik Tallinnas oli esimene moodne klaasitootmise ettevõte Eestis, kus tegeldi nii tootmise moderniseerimise kui ka tootearendamisega. Esimesena Eestis hakati Lorupi vabrikus valmistama poolkristalli ja kristalli. Nikolai Langebrauni ettevõtte toodang moodustas 1920.-1930. aastatel Eestis dekoreeritud portselanist lõviosa ning on oluliseks osaks meie tööstuskunsti- ja disaini ajaloos.
Suur hulk nii Lorupi kui Langebrauni toodangust on eestlaste kodudes jätkuvalt kasutuses ja au sees. Nende hulgas leidub nii laialt levinud masstoodangut kui ka hinnalisemaid haruldusi. Kahjuks napib sageli teadmisi ja oskusi väärtuslikku ära tunda ja nii mõnigi ilus üksikuks jäänud pits või tore suhkrutoos võib leida oma lõpu prügimäel. Näituse eesmärk ongi tutvustada kahe kuulsa eesti ärimehe toodangut ning pakkuda seeläbi äratundmisrõõmu. Loodetavasti annab näitus põhjuse kapid hoolega üle vaadata ning väärt esemed kodudes taas aukohale asetada.
Johannes Lorupist ja Nikolai Langebraunist räägib ka 19. jaanuaril kell 11.00 Pikk tn 7 toimuv Rakvere kultuurilugude sarja „Elu vanalinnas“ viimane loeng, kus Eesti Ajaloomuuseumi teadur, tarbekunsti kogu hoidja Anne Ruussaar Ajaloomuuseumist annab nõu, kuidas nende toodangut ära tunda ja hinnata.
Näitus Lääne-Virumaa keskraamatukogus jääb avatuks 31. jaanuarini.