Marko Pomerants: Ohutusnõuded pole inimeste nöökimiseks

Marko Pomerants. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Riigikogu võttis 5. mail vastu päästeseaduse. Kas meil siis enne päästeseadust ei olnud? Kehtivat päästeseadust on muudetud 15 aasta jooksul kokku 17 korral, mille tulemusel on seadus muutunud raskesti loetavaks.

See on päästevaldkonnas põhjapanev seadus, mis on aluseks kogu riikliku päästeorganisatsiooni tege­vusele. Seaduse eesmärgiks on ka õigusselguse tagamine isikute põhiõigusi riivavate meetmete rakendamisel päästetegevuses.

Vabatahtlikud päästjad

Olulisem muudatus puu­dutab vabatahtlike kaasamist päästetöödele.

Uue päästeseaduse järgi või­vad seni vaid koos pääs­teametnikega õnnetusi likvideerimas käinud vabatahtlikud ka iseseisvalt pääs­tetöödes osaleda.

See on vajalik eelkõige nendes Eesti paikades, kuhu riiklik päästekomando jõuab kohale teatud viivitusega, kuid seal on kohapeal tublid ja hakkajad oma kodukandist hoolivad inimesed, kes saavad kiirelt aidata kaasa näiteks tulekahju kustutamisele.

Tänase seisuga on vabataht­likke päästekomandosid 75. Mul on hea meel tõdeda, et vabataht­like päästjate arv kasvab iga aastaga – kui 2008. aastal oli neid abivalmis inimesi 403, siis praeguseks on vabatahtlikku päästetegevusse panustajaid  560. Lisaks tegutseb enam kui 150-liikmeline Eesti reservpääs­te rühm.

Et koondada kogu riigi vabatahtlikud päästjad ühtse esin­dusorganisatsiooni alla, loodi selle aasta veebruaris Eesti Priitahtlik Päästeliit, et vabatahtlik­ke päästeseltse puudutava info kogumine ja selle analüüsimine toimuks süsteemselt otse asjaga tegelevas liidus endas, et uutel seltsidel oleks tugi ja võimalus nõu küsida ning et riigil oleks üks ja kindel partner oma liikmete huvide eest seismas ja igapäevast koostööd tegemas.

Vabatahtlikud päästjad võivad olla abiks suurematel põlengutel ja õlireostustel, kuid näiteks demineerimistöödele, kiirgus- ja keemiaohu likvideerimisele neid veel ei lubata.

Lääne-Virumaal on päästeametile vabatahtlike komandodena lepingupartneriteks kas  omavalitsuse kaudu või otse Tam­salu, Kadrina, Roela, Va­jangu ja Tudu abi­komandod. Vabatahtliku ko­mando loomine on käsil Simunas.

Kui algselt kasutas pääste­seaduse eelnõu sarnaselt abipolitseiniku­le mõistet “abipäästja”, siis nüüd kasutatakse mõistet “vaba­tahtlik päästja”. Igatahes “vabatahtlikele” meeldis see palju rohkem. Kindlasti peab vabatahtlik päästja vastama teatud kriteeriumidele ja nõuetele.

Vastu võetud seaduse kohaselt loetakse vabatahtliku pääst­ja tervisenõuded täidetuks, kui isik on viimase viie aasta jooksul saanud mootorsõidukijuhi  tervisetõendi või on tal perearstilt saadud tervisetõend.

Füüsilise ettevalmistuse nõue­te läbimise eesmärk on näidata, et isik on võimeline pääs­tetööd tegema. Tegemist ongi ju füüsilise tööga.
 

Väljaõpe

Uue päästeseaduse kohaselt viivad vabatahtlike päästjate väljaõpet läbi riiklikud päästekeskused ja väljaõpe toimub kaheastmeliselt.

Esimese astme õpe annab algteadmised ja kestab vähemalt 16 tundi. Õppe läbinud vabatahtlik võib teha ennetustööd ja osaleda päästetöös ainult koos päästeametnikuga.

Teise astme õpe annab oskused iseseisvaks tegutsemiseks ja kestab vähemalt 36 tundi.

Õppe läbinud vabatahtlik võib teha ennetustööd ja päästeametniku korraldusel iseseisvalt päästetöid, olles ühenduses (raadio-, mobiilside) päästeametnikuga, kes annab neile korraldusi.

Teise astme läbinud vabatahtlikel on ühtlasi kahe meetme kasutamise õigus: valdusesse sisenemine - päästeametniku korraldusel võib ilma valda­ja teadmiseta siseneda päästetööks eluruumi, sh ukse maha lõhkuda; vahetu sund - päästeametniku korraldusel võib isiku suhtes kasutada füü­silist jõudu, näiteks kui ohustatud isik keeldub põlevast hoonest lahkumast. Vahel tuleb selliseidki hetki elus ette.

Enne teise astme õppe läbimist peab vabatahtlikul olema üheaastane vabatahtlikuna tegutsemise kogemus. Isikud, kes on varem töötanud kutselise päästjana, saavad vabatahtlikuks päästjaks lihtsustatud korras, läbides väljaõppe vaid kuue tunni ulatuses.

Päästeseaduse kohaselt on vabatahtlikul päästjal kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega päästetöös osalemiseks. Riik tööandjale vaba aja andmist ei hüvita.

Vabatahtlikele päästjatele laienevad ka sotsiaalsed tagatised päästetöö käi­gus hukkumise või vigastuse puhul.

Hukkumise kor­ral on hüvitise suuruseks isiku 10 aasta keskmine töötasu, vigastuse korral isiku kuni 7 aasta keskmine töötasu.

Töö hüvitamine

Tavapäraste kulude hü­vitamine vabatahtlikele pääst­jatele toimub päästekeskusega sõlmitavate lepingute alusel. 2010. a on juba MTÜdega sõlmitavates lepingutes rakendatud ühtseid rahastamise põhimõtteid.

Ulatuslike või pikaajalis­te päästetööde korral hü­vi­tatakse vabatahtlikele pääs­tetöödel osa­lemisega seoses tekkinud kulud, v.a saa­mata jäänud tulu.

Samas näeb seadus ette võimaluse maksta ulatuslike või pikaajaliste päästetööde korral vaba­tahtlikele päästjatele vabariigi valituse reservist päästetöödel osalemise eest tasu. T

asu suu­rus on kõigile võrdne, selle täpne ulatus määratakse vabariigi valitsuse määruses, eel­datavalt on see plaanis siduda töötasu tunni alammääraga.

2010. a on päästeameti eelarves vabatahtlikest koosnevate abikomandode rahastamiseks 5,03 mln krooni.

Rahastamine toimub mittetulundusühin­gu ja päästeameti sõlmitava lepingu alusel ning rahastamise põhimõtted on järgmised:
- püsikulude rahastamine (toe­tatakse komandohoone ülal­pidamist, päästeautode korrashoidu, makstakse püsitasu vastavalt abikomando liikmete arvule);
- väljasõiduga kaasnevate kulude rahastamine (makstakse auto töötunnid ning tasu iga päästetööl osalenud abikomando liikme eest).

Koduomanike vastutus

Tuleohutuse seadus hakkab sätestama isikute kohustusi tuleohutuse tagamisel. Olulise uue regulatsioonina kehtestab eelnõu tuleohutusala­se enesekontrolli korralduse.

Tuleohutuse seaduse eelnõu toob välja üldised ja korralduslikud tuleohutusnõuded - ehitise ja selle osa, küttesüsteemi, küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise, metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala, põlevmaterjali ladustamise, avaliku ürituse ning tuletõrje veevarustuse tuleohutusnõuded.

Seaduse kohaselt on oluline, et lisaks laulus olevatele eeltingimustele (“Et haka­ta korstnapühkijaks, peab olema korsten ja luud”), peab ka kutsetunnistus olema. Sellest Ivo Linna oma laulus ei laula.

Kui president päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse välja kuulutab, siis jõustuvad muudatused 1. septembril 2010. a.