Öeldakse, et elu kulgeb justkui mööda spiraali: varem või hiljem jõuame tagasi punkti, kus me juba olnud oleme.
Juhtkiri: Lihtsad tõed
Kui küsimuseks oli asulate ja linnade valgustamine, tähtsate maamärkide esiletoomine, siis tervitati rõõmsalt valgustatud “Tarvast”, sürreaalses tuledevihus linnust, valgeid ja seega ka turvalisi linnatänavaid.
Majandusbuumi ajal osteti aina suuremaid televiisoreid ning fantastilisemaid kodumasinaid.
Keegi väga ei mõelnudki, kas tal on ka tegelikult vaja tervet seina katvat teleriekraani, kõiki majapidamise nõusid mahutavat nõudepesumasinat või kas ta ikka tõepoolest kasutab kokkuostetud raadioid, muusikakeskusi, arvuteid.
Ja pisikesed punased silmad jäid ka pärast tule kustutamist ööpimedusse hõõguma.
Kasutajamugavus oli iga seadme omaduste hulgas üks olulisemaid. Elektriseadmeid on ammu olnud võimalik panna ka ooterežiimile.
Väga mugav - arvuti magab, kuid pisike plinkiv tuluke reedab, et tegelikult on ta vajadusel võimeline sekundite jooksul taas omanikku lõbustama.
Majanduskriis, rahaliste vahendite nappus on aga pannud meid mõtlema, kas ja kui palju oleme valmis maksma nende pisikeste sõbralike tulukeste eest oma elutoas, köögis, magamistoas.
Kas tõesti peab mobiiltelefoni laadija olema ühendatud elektrivõrku, et kui telefon ka tegelikult laadimist vajab, poleks vaja teha lisaliigutust ja laadija seinakontakti suruda.
Mugavus maksab. Aga kui pistik pesast välja tõmmata, saab hõlpu meie rahakott ja rahulikumalt magada energiaprobleemide pärast südant valutav kodanik.
Eile lõpetati Rakveres üleeuroopaline kampaania “Flick the Switch”, mille sõnum oli tohutult lihtne: kustutagem toast lahkudes tuled, ärgem hoidkem vooluvõrgus seadmeid, mida me ei kasuta.
Selliste kampaaniatega seoses tekib mõte, et küll see meie kultuurikiht on ikka õhuke. Saabastega ju ei ronita voodisse, nõud on pärast söömist vaja puhtaks pesta, korralik inimene teeb voodi üles ja nõnda edasi. Aga küllap on siis vaja meelde tuletada ka lihtsaid tõdesid.