Arnold Rüütel: Rahvaliidus pole mitte väärtuste kriis, vaid juhtimise kriis

Arnold Rüütel. Foto: Priit Simson.

Virumaa Teataja veebiväljaanne avaldab täismahus Eestimaa Rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli täna erakonna erakorralisel konverentsil peetut kõne.

Head erakonnakaaslased!

Läinud aasta 5. detsembril toimunud Rahvaliidu kongressil iseloomustasin olukorda Rahvaliidus kui laevas, mis on tormisel merel - silmapiir kadunud, laev lekib, kompass rikkis, kuid ilmamärgid ennustavad tormi tõusu.

Ühiselt olukorda vaagides pakuti toona välja erinevaid võimalusi, kuidas leida õige kurss ning läbimõeldud ja elluviidav tegevuskava, et senisest kaalukama poliitilise jõuna kaasa rääkida Eestimaa elu kujundamisel ning riigi arenguid määravate probleemide lahendamisel.

Paraku pean kahetsusega tõdema, et eelmisele kongressile järgnenud aja jooksul on erakonna juhtkond tegutsenud hoopis teises suunas ning täna kongressile esitatud otsuse eelnõu vastuvõtmisega lõpetaks Rahvaliit kui üks suurimaid erakondi Eestis oma tegevuse.

Otsus, mille täna peame langetama, on ülimalt oluline. Selle võimalikku mõju ja tagajärgi tuleb väga hoolikalt kaaluda mitte ainult tänase päeva, vaid eeskätt tuleviku arengute kontekstis.

Iga erakonna tugevuse ja elujõu määravad väärtused, mida ta esindab ja tegevuse tulemuslikkus nende väärtuste elluviimisel. Oma varasemates esinemistes teie ees olen rõhutanud, et Rahvaliit erakonnana ei ole loodud projektiparteina, vaid tugineb põhiväärtustele, mis on meie rahva jaoks kestvad ja aegumatud.

Rahvaliidu programmi olulised alusväärtused on sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng, mis tagab elu jätkusuutlikkuse igas Eestimaa piirkonnas ning eestluse elujõud, mis rajaneb eesti keele, kultuuri, hariduse, perekonna ja rahvusliku kapitali toetamisel.

Neid väärtusi on rahvalt mandaadi saanud Rahvaliidu liikmed järginud nii valitsemise vastutust jagades kui ka opositsioonis tegutsedes nii riigi tasandil kui kohalikes omavalitsustes.

Täna võime kindlalt väita, et Rahvaliidu programmis väljendatud väärtused on säilitanud oma aktuaalsuse ning erakonna missioon on neid kaitsta ja nende elluviimise eest võidelda pole kaugeltki ammendatud.

Seega pole Rahvaliidus mitte väärtuste kriis, vaid juhtimise kriis, kus erakonna juhtorganites oluliste otsuste tegemisse pole piisavalt kaasatud erakonna liikmeid ning isiklikud huvid ja poliitilised ambitsioonid on tõusnud esiplaanile erakonna huvide ees.

Samas pole suudetud piisavalt teavitada üldsust meie missioonist ja meie tegevuse paljudest positiivsetest tulemustest.

Rahvaliidu Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ühendamise eeskõnelejad on väitnud, et Rahvaliidu programmilisi väärtusi on võimalik realiseerida ka teise erakonda kuuludes ja ühinemisläbirääkimistel on leitud palju kattuvaid väärtusi.

Enamike Eesti erakondade programme analüüsides võib nendest leida arvestatava ühisosa.

Samas on olemas ka igal erakonnal oma erinevus ja omanäolisus, mis on kujunenud erinevatel põhjustel ja aegadel.

Poliitiliste erakondade erinevus ja omanäolisus on demokraatliku ühiskonna suur väärtus, mis võimaldab erinevaid lähtekohti ja erinevate sotsiaalsete gruppide huve arvestavat diskussiooni ning loob aluse ühiskonna stabiilsusele ja tasakaalustatud arengule.

Samal põhjusel on mitmetes demokraatlikes riikides viidud parlamenti pääsemise piir alla 5%, et tuua poliitika n.ö tänavalt parlamenti.

Erakondade ühinemise protsess on tunduvalt keerulisem, kui äriühingu või asutuse liitmine, ehki seadusandlus annab selleks sarnased võimalused ja seda nähakse ette ka tänase kongressi eelnõus.

Kuidas aga ühitada erakondade erinevused ja kuidas suudetakse säilitada omanäolisus, sellise otsusega seda lahendada ei saa.

Tahaksin välja tuua vaid ühe lihtsa ja esmapilgul tähtsusetu erinevuse kahe erakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna vahel, mis on meie erakondade sümboolika.

Sotsiaaldemokraatide solidaarsust sümboliseerival punasel roosil ja meie rahvussümbolil, talupoeglikul rukkilillel, on looduses erinev kasvukeskkond, aga ka erinev tähendus ja erinevad imetlejad. Rukis on läbi aegade kuulunud eestlaste tähtsaimate põllukultuuride hulka.

Nii on rukkilillest kujunenud ka meie igapäevase leiva sümbol. Rukkilill on samuti meie rahvuslike organisatsioonide ja laulupidude sümbol ning rukkilillesinine tähendab truudust, sõprust, usaldust ja usku eesti rahva tulevikku.

Ma leian, et Eesti ühiskond vajab rahvuslik-konservatiivset, samas hoolivat, kogu Eesti eest seisvat regionaalerakonda, kes oleks tasakaalustav jõud parem- ja vasakerakondade vahel ning tagaks selle, et oleksime riigina ja rahvana jätkusuutlikud.

Rahvaliit tugineb demokraatlikel väärtustel. Sellisteks väärtusteks on ka inimeste valiku- ja otsustusvabaduse austamine. Ilmselt on tänase kongressi delegaatide hulgas neid, kes on otsustanud Rahvaliidust loobuda.

Nad on oma valikus vabad ja tee Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadesse on neile avatud. Kuid kindlasti leidub neid, kes usuvad jätkuvalt Rahvaliitu, otsustavad jagada selle põhiväärtusi ning leiavad endas tahet ja jõudu ka nende eest võidelda.

Parim lahendus olekski, kui minnakse rahumeelselt lahku ilma vastastikuste süüdistusteta ja mõlemad saavad oma ideid neile kõige sobivamal viisil jätkata.

Sellisel juhul jääb Rahvaliit, kui poliitiline jõud, alles ja selline lahendus vastab ka kõige enam rahva, eriti maarahva ootustele.

See oleks ka maamehelikult kõige ausam. Samuti oleks selline lähenemine samm edasi meie poliitilise kultuuri arengus.

Mina usun Eestimaa Rahvaliitu ja tema võimesse jätkata iseseisvalt oma poliitilist missiooni.

Selle nimel tuleb aga kõvasti tööd teha. Soovin kõigile teile tänasel kongressil tõsist mõttetööd ja selget sihiseadmist Eestimaa tuleviku ja eesti rahva kestmise nimel.