Praegune olukord on kindlasti julgustav ka välisinvestoritele.
Euroopa Komisjon hindas Eesti vastamist euroalaga liitumise kriteeriumitele ning soovitas oma mais avaldatud aruande kohaselt Eesti aastast 2011 euroalasse vastu võtta. Lõplik otsus tehakse teatavaks juulis. Padari sõnul mõjuks eitav otsus negatiivselt mitte ainult meie, vaid ka Läti ja Leedu majandusele.
„Mina ei tea, kas eurost sõnnikut saab,“ viitas Padar arvamusliidrite lõuna teemapüstitusele, kuid lisas, et Euroopa Liidu tugi nn sõnnikutootjatele on märkimisväärne.
Sel aastal kasutab Eesti välisabi on 14 miljardit krooni, ise peab riik välja andma 2,5 miljardit. „Kui tsiteerida klassikuid, siis pole paha,“ lisas Padar.
„Raha on, aga rahulolu pole,“ arvas Padar, kelle sõnul näeb Brüsselis protestide tõttu tänavatel lehmi tihedamini kui Lõuna-Eestis.
Padari sõnul on põhimure see, et toetused pole Euroopa põllumeestele kaasa toonud kindlustunnet ja põhiküsimuseks saabki põllumajandusreformi läbiviimine, et pakkuda talunikele rohkem stabiilsust alatest aastast 2014.
Põllumajanduspoliitika peab Padari olema ühtne ja toetusmeetmed ja nende määr samasugune.
Näiteks hektaritoetused erinevad praegu Hollandi ja Eesti võrdluses kohati kuus korda meie kahjuks.
2012. aasta lõpuks peaks tema sõnul aga selge olema, kuidas põllumajanduses edasi minnakse. „Tuleb keeruline aeg ja palju vaidlusi, sealt see sõnnik tuleb.“