Kevadel kaubeldakse Rakvere turul lillede, istikute, kurgi-tomati ning muuga, kuid kõige rahvarohkem on seal nädala lõpus, kui kohale veereb kalaauto.
Turult leiab nii värsket kala kui Eesti tomatit
Eelmise reede hommikupoolik, kell võib olla umbes üheksa. On ilus soe päikesepaisteline ilm.
Rakvere turul käib üllatavalt suur sagimine. Vastupidiselt arvamusele, et inimesed ostavad üha rohkem poest ja vähem turult, on mitme leti ees järjekorrad ja veidi trügimistki.
Esimesena hakkab silma maitsekalt kujundatud väikebuss, kus kirjas, et just seal on müügil värske kala. Parajasti on saada värsket ja suitsutatud ahvenat, samuti suitsuräime. Ostjaid paistab jätkuvat.
“Meil on värske, alles loodud ettevõte, Rakvere turul oleme kolmandat nädalat,” selgitab kalaäriga tegelev Erki. Ta lisab, et just sel päeval on valik võrdlemisi väike, aga nädal varem oli pakkuda seitset nimetust kala.
Parajasti just ostja teenindamise lõpetanud teine kalamüüja Toivo ütleb, et üks eesmärkidest, miks lisaks muule tegevusele ka turul kaubeldakse, on kindlasti õpetada inimesed taas kala sööma.
Mehed räägivad, et tegutsetakse selle nimel, et pakkuda võimalikult suurt sortimenti. “Tahame tutvustada, et kalu on ka peale räime,” lausub Toivo.
Müüjate sõnul käiakse praegu Rakvere turul reedeti ja laupäeviti, kui rahvast kõige rohkem. “Ostjaid on, kuidas kunagi,” tõdeb Erki. Nõudlusest ja võimalusest valikut pakkuda sõltub mõnevõrra ka kauba hind.
Reedel maksab värske ahvena kilo nelikümmend krooni, aga seda on müüdud ka viis krooni kallimalt.
Värsket kala aga ei saa üksnes kalaautost, vaid tasub astuda ainult mõni samm edasi kioski juurde, kus see samuti müügil. Seal on küll peamine kaubaartikkel räim.
Eestimaine kurk ja tomat
Lähenevale suvele omaselt on turg täis lilli ja maasikalõhna. Marjadega, mis mõistagi pole veel kodumaised, kaupleb päris mitu müüjat.
“Ikka Poola maasikas on, Eesti marja nii vara ei saa,” selgitab mitmesuguste saadustega kauplev Anu ühele ostjale. Lisaks Poola maasikale leidub turul ka Kreeka oma.
“Aga kust see kurk pärit on?” esitab ostja Anule uue küsimuse. Vastus on, et Eestist. Kodumaist kurki, nagu tomatitki, on Rakvere turul saada juba päris suures valikus.
Eestimaise kurgi kilo maksab reedel keskmiselt 35, tomati oma 50 krooni.
“Mul on tegelikult teine töö,” räägib pika leti tagant ostjatele naeratav Anu, kes lisab, et tal on praegu puhkuse aeg ning seepärast aega ka turul müüa. “Mulle väga meeldib inimestega suhelda,” tunnistab ta.
Veidi eemal kaupleb oma talu kurgi ja tomatiga Jõgevamaa mees. Tema pakub ka värsket hapukurki kilohinnaga viiskümmend krooni.
“Nii palju kui ise kasvatan, nii palju müün,” kõneleb mees.
Ta jõuab veel lisada, et on väike tegija ja hulgimüüjatega võistelda ei jõua ning äri võiks paremini edeneda, kui kohal on mitu inimest, kes hapukurgi järele küsivad. Hea valik on turul maitserohelist, mis toiduvalmistamisel ära kulub.
Saada on näiteks rohelist sibulat, tilli, lehtsellerit ja peterselli.
Taimed lähevad kaubaks
Kohal on ka kurgi-, tomati-, kõrvitsa-, maasika- ja teiste taimede müüjad. Üks mees paistab silma sellega, et oskab äri teha: iga müüdava tomati- ja kurgitaime sordi eripärast pika ja asjaliku ülevaate anda ning ostjatele väga individuaalselt ja loovalt läheneda.
Nii on temalt taimi osta soovijatest pikk järjekord ning jutule ei õnnestugi pääseda.
Üsna turu sissepääsu juures kauplev vanem Rakvere naine ütleb, et tema müüb kõrvitsa- ja tomatitaimi. “Kurgitaimi oli vähe, need osteti juba ära,” lisab ta. Naine räägib, et kõik taimed on ta ise seemnest kasvatanud.
“Ostjaid võiks ikka rohkem olla,” lausub ta, kuid lisab vaiksemalt, et kraamist aitab lahti saada müügistrateegia - kaup tuleb ära anda veidi osavamalt, kui seda teevad konkurendid.
“Minul maksab kurgitaim viis krooni, seal eemal kuus,” selgitab naine. Kõiki hindu üle vaadata ei jõudnud, aga kuue krooniga oli kurgitaimi saada küll.