Rahanappuses riik loodab vabatahtlikele

Vabatahtlikke saab edukalt rakendada suurematel tulekahjudel, näiteks metsapõlengutel. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eelarvepositsioonide parandamisega maailmas tuntust kogunud Eesti riik vähendas investeeringuid sisejulgeoleku valdkonnas ja loodab nüüd vabatahtlike peale.

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg teatas hiljuti siseminister Marko Pomerantsile saadetud kirjas, et kaalutakse skeemi, mille alusel päeval töötavad elukutselised päästjad ja öösel vabatahtlikud pritsimehed.

Teise võimalusena nägi päästeameti juht, et päästemeeskonnas on üks elukutseline, ülejäänud vabatahtlikud.

Samuti kaalutakse madalamate ohtudega piirkondade ehk maapiirkondade turvamine usaldada ainult vabatahtlike kätesse. Sellest johtuvalt vabanevad elukutselised päästjad, keda on plaanis rakendada suuremates komandodes.

Arenguruumi jätkub

Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Kuno Tammearu sõnul on raske öelda, kui paljusid professionaalide komandosid peaks asendama vabatahtlikud. Nõuab ju ka vabatahtlike tegevus raha, mida kuigi palju ei jagu. Mõnes kohas napib Tammearu andmetel jälle vabatahtlikke.

Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Tauno Suurkivi nentis, et vabatahtlike kaasamisest päästetöödele on räägitud juba aastaid.

“Et leida alternatiiv päästeteenistuse vähenevale ressursile,” selgitas ta.

Suurkivi sõnul kulub päästeteenistuses 80 protsenti eelarvest palkadeks. See tähendab, et tehnikasse panustatakse vähe ja töövahendite uuendamine võib jääda toppama.

Suurkivi rääkis, et arenenud riikides on vabatahtlikke päästjaid rohkem kui elukutselisi. Näiteks Saksamaal on päästealal vabatahtlike osakaal 80-90 protsenti.

Eestis on 85 kutseliste ja 74 vabatahtlike komandot. Arvuliselt on vabatahtlikke tunduvalt vähem kui kutselisi päästjaid, sest vabataht­like komandodes on inimesi vähem.

“Seega arenguruumi meil veel on,” lisas Suurkivi.

Päästespet­sia­listi sõnul on mitu põhjust, miks inimesed hakkavad vaba­tahtlikeks pritsimeesteks. Ühtesid motiveerib raha, teiste puhul on tegu hobiga, mõned  muretsevad oma kodukandi turvalisuse pärast.

Vastakad arvamused

Suurkivi hinnangul on üks vabatahtlike tänuväärsemaid tegevusi ennetustöö. Nad jagavad ümbruskonnas tuleohutusalast infot ja seetõttu on  õnnetusi vähem.

Haljala vallavanem Leo Aadel pidas päästeala sisejulgeoleku valdkonnaks, millega tegelemine on riigi ülesanne. See oli üks põhjustest, miks kaks aastat tagasi Haljala abikomando suleti.

Teise sulgemise põhjusena nimetas Aadel asjaolu, et vallal ei olnud enam vahendeid vabatahtlike pritsimeeste tegevust toetada. Liiati tegutsesid Haljala vabatahtlikud üle 70 protsendi õnnetusjuhtumite korral väljaspool omavalitsuse haldusala.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei selgitas, et omavalitsuse eelarves on igal aastal eraldatud vabatahtlike pritsimeeste toetamiseks üle 300 000 krooni. Summale lisanduvad veel väikesed riigi toetused.

“Vabatahtlike põhifunktsioon on vee vedamine, nagu meie seda nimetame,” jätkas Lankei.

Samas näevad vallavõimud vabatahtlikes  tõhusat abi väiksemate õnnetuste puhul. Lankei tõi näite, et viimatisele kulupõlengule jõudsid kohalikud pritsimehed kolm minutit Rakvere päästekomandost varem.

Lankei kinnitusel ei oleks vabatahtlike pritsimeeste tegevuse lõpetamine Kadrina vallas kasulik ka majanduslikus mõttes.

“Maja peame hakkama niikuinii valvama ja kütma,” selgitas Lankei.