Virumaa ainus golfiväljak pakub kvaliteetaega

Golfiharrastaja Jüri Tiitus oli tõsiselt üllatunud, kui nägi Virumaal Aarla külas nii head väljakut. Foto: Aarne Mäe

Viru-Kabala lähedal Aarlas on valminud ümbruskonna ainus golfiväljak, mis pakub hea võimaluse selle alaga esmatutvust teha ning harjutamas käia.

Pay&play-tüüpi golfiväljakul on neli green’i, mis võimaldab omavahel kombineerides läbida kokku üheksa rada.

Veel asuvad OÜ Ojassaarele kuuluval spordiplatsil murukattega tenniseväljak ja kaks rannavolle liivaväljakut.

Sportliku harrastuskeskuse omanik Jaan Lipsmäe on koos pereliikmetega ja teiste abilistega neid radu ette valmistanud kolm aastat, aga plaanidesse mahub ka radade laiendamine.

“Idee tuligi sellega seoses, et ümbrus korda teha ja ümbritseval murul oleks ikka funktsioon,” ütles peremees, kes polnud enne kunagi golfi mänginud.

Muruniitmise maraton

Muruniitmist on selles talus palju. Green’i jaoks on olemas spetsiaalne niiduk, mis võimaldab niita muru viie millimeetri kõrguselt. Kui väljakut pidevalt kasutada, peaks green’i ja tenniseväljakut niitma iga päev.

Ülejäänud osas kõlbab tavalise murutraktoriga niitmine, aga seda peab kolmel ja poolel hektaril tegema kaks korda nädalas.

Lisaks on Aarlas murukattega tenniseväljak, mis võib vabalt olla Eesti ainus.

Lipsmäe: “Tahaks väga teada, kas on veel mõni.” Seal tuleb suvel stiilne võistlus, kus mängitakse vanaaegses riietuses ja puureketitega.

Huvitav on märkida, et teadaolevalt ei ole ühtegi golfirada ei mujal Virumaal ega naabrite juures Jõgevamaal, samuti Järvamaal. Rakvere lähim golfiväljak peale Aarla asub Tallinna külje all Jõelähtmel.

“Eelmine oli testiaasta, tegelikult sel aastal hakkamegi aktiivsemalt seda võimalust pakkuma,” loodab Lipsmäe, et nende rajad Sämi lähedal üles leitakse.

“Siin on kõige parem golfiga esmatutvust teha ja harjutada. Aga kes tahab mängida, saab ka seda,” selgitas Lipsmäe.

“Projekt on valmis üheksa raja ja range’i (harjutusväljak – toim.) väljaehtimiseks. Aga selle valmimine oleneb majanduslikust seisust, tänavu kindlasti ei jõua, ettevalmistusi teeme praegu. Kõik sõltub sellest, kuidas seal käima hakatakse ja mida üldine majandusolukord tegema hakkab,” lisas ettevõtja.

Lipsmäe hindab kliente, kes on viisakad ja soliidsed. “Mingit läbu ja lärmi me ei taha,” kinnitas ta, teatades, et ümbruskonna teenusepakkujatega tehakse ka turismialast koostööd.

Näiteks saab paketti lülitada kanuumatka Kunda jõel, toitlustamise ja majutuse Lammasmäel või lähedalasuva suitsusauna ja ööbimise.

Nagu paljud teised sinnasattunud, oli ka juba kümmekond aastat kõrgel tasemel golfi harrastanud Jüri Tiitus tõsiselt üllatunud, kui nägi esimest korda Aarla golfiradu.

“See on suurepärane initsiatiiv. Ühelt poolt kohalike ettevõtjate huvi, tahtmine ja vaev, teiselt poolt Euroopa fondide rahaline abi annavad sellise sümbioosi. Müts maha selle ees!” hindas Tiitus, kellele teeb golfi areng Eestis heameelt ka seetõttu, et ta peab ise Tallinnas golfivarustuse poodi Golflife Shop.

Tiituse sõnul nõuab golfiväljaku rajamine suuri investeeringuid ja aega ning see on väga pika vinnaga äriprojekt.

Asjatundjad kiidavad

Tiitus rääkis, et just selline väljak, nagu on Aarlas, annab hea võimaluse harjutada algajatel, et siis minna edasi suurtele radadele, hea võimalus on nüüd Virumaal ala proovida ka sõpruskondadel või töökollektiividel.

Jüri Tiitus kummutas eelarvamuse, et golfi puhul on tegu väga kalli spordialaga. Tema hinnangul on palju kallimaid harrastusi, seda isegi ujumine.

Golfivarustus kestab umbes kümmekond aastat ning odavama komplekti saab kätte viie tuhande krooniga. Samas sobib see harrastus igas eas inimestele.

Eestis on praegu umbes kaks tuhat golfiharrastajat, nende seas ka üks profisportlane. Vanim golfiväljak asub Niitväljal, kuid rada on rajatud ka Jõelähtmele, Valgerannale, Suurestele, Otepääle ja uusim ja ajakohaseim Saaremaale.

Eugen Õis naudib golfi

Kui lumi ära läheb, pakib regionaalse maanteeameti direktor Eugen Õis igal pühapäeval oma golfivarustuse kokku ja põrutab Jõelähtmele mängima.

Õis on mitmekülgne spordimees ning harrastanud golfimängu juba kümmekond aastat. See aitab mõtted igapäevaste töömurede juurest kõrvale juhtida ning annab ka korraliku füüsilise koormuse, sest 18 raja läbimiseks kulub umbes neli ja pool tundi.

“Ega siin maakonnas rohkem teagi, kes nii kaua golfiga tegelenud on, peale oma abikaasa ja Tarmo Loodi, kes ka koos naisega mängimas käib,” tunnistas Õis. Tarmo Lood on samuti teemees, teemeestel aga on juba pikk traditsioon suviti vähemasti kord kuus koos golfi mängimas käia.

“Samas olen kuulnud, et üks ja teine on golfi juurde tulnud,” tähendas Õis, tuues näiteks Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi.

Jaan Lipsmäe golfiväljakut Aarlas Eugen Õis tunnustab: “Tegemist on väga tänuväärse ettevõtmisega, sest siinkandis pole teist sellist kohta. Samas pole see sugugi odav lõbu ja kindlasti toetub suuresti fanatismile. Seal pole kasulik käia mitte ainult kogenud golfimängijail, vaid ka algajail.”

• Golfiväljakul kehtivad lisaks kirjutatud reeglitele ka kirjutamata reeglid. Samas on kombed aja jooksul kõvasti liberaalsemaks muutunud.
• Näiteks on golfiväljakul tabuks teksad, kõige ohutum on minna allapoole põlvi ulatuvate pükstega, peakattena on hinnatud nokkmüts.
• Golfiplatsil teretatakse ja sinatatakse kõiki.
• Golfiväljakul ei karjuta, ropendata ega kuritarvitata alkoholi.