Virumaa rannaäär sobiks tuumajaama asukohaks

Tuumajaam Foto: SCANPIX

Samal ajal kui Eesti Energia analüüsib tuumajaama ühe võimaliku asukoha Suur-Pakri geoloogilist ehitust, on tuumajaama rajamine MTÜ Eesti Tuumajaam esindaja sõnul mõeldav siiski pigem Virumaa põhjarannikule.

Eesti Energia koostas möödunud aastal esialgse nimekirja esmapilgul tuumajaama asukohaks sobivatest aladest, kuhu kuulus ka Letipea poolsaar Lääne-Virumaal. Tänaseks on Eesti Energia Letipea poolsaarele tuumajaama rajamisest loobunud ning teostab geoloogilisi uurimisi Suur-Pakril.

“Seegi on vaid eeluuring, me ei saa väita, et see ongi nüüd see koht, kuhu tuumajaam tuleb,” ei ole Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Troppi väitel tegu Eesti Energia lõpliku otsusega.

Troppi sõnul oli Letipea poolsaare arvamine Eesti Energia tuumajaama jaoks sobivaks paigaks siiski pigem uitmõte.

“See oli nii-öelda esialgne pilguheit Põhja-Eesti rannajoonele,” selgitas Tropp möödunud aasta nimekirja kujunemist. “Eesti Energial antud juhul küll igasugune huvi Letipea vastu puudub,” kinnitas Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja.

“Enne, kui riigis pole selget poliitilist seisukohta ning vastavat seadusandlust, ei hakata midagi ehitama,” on Troppi sõnul kõigepealt vaja riiklikku otsust tuumaenergia kasutuselevõtu suhtes.

Eestis tunneb aga tuumajaama rajamise vastu huvi veel energiafirma Ben Energy, millega on seotud ka laiemale avalikkusele tuumaenergia tutvustamisega tegelev MTÜ
Eesti Tuumajaam.

Tuumajaam rannikule

MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht Kalev Kallemets Letipead ning üldiselt kogu Virumaa rannaäärt tuumajaama asukohana ei välista.

“On selge, et põhjarannik on esialgsel vaatlusel tuumajaama asukohana sobilik, lisaks on olulised muudki aspektid, alustades sellest, et üks võimalus oleks ehitada tuumajaam Narva, kus ajalooliselt elektrit toodetakse, või siis hoopis Lääne-Virumaale, mida peetakse elukeskkonnana meeldivaks ning kuhu tuumajaama töötajad tahaksid elama tulla,” selgitas Kallemets.

“Kunda piirkond on tööstusliku tootmise, rannaprofiili ja aluskivimi poolest sobiv. Samas võib olla kaalukaid põhjusi, mis piirkonna välistavad, kuid senise pinnapealse teadmise põhjal seda ei tea,” rääkis Kallemets.

Eesti Tuumajaama tegevjuhi hinnangul nõuab tuumajaamale asukoha valimine uuringuid, mida eestlased ise teha ei suuda. “On mingeid aspekte, alates geoloogilisest sobivusest kuni tuulesuunani, mida tuleb uurida ja analüüsida,” kõneles Kallemets ning lisas, et tema soovitaks kaasata tuumajaamale asukoha leidmise analüüside tegemisse näiteks mõne Soome ettevõtte, kes on analüüsinud Soome tuumajaamade asukoha sobivust.

“Meie arusaam on aga selline, et Eestisse tuumajaama rajamine on nii võimalik kui ka praktiliselt soovitatav,” vahendas Kallemets MTÜ Eesti Tuumajaam seisukoha.

Tuumaenergia hirmutab

Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs ei ole Eesti Energia mõtet Letipea poolsaarele tuumajaam rajada oma sõnul tõsiselt võtnud. “Minuga ei ole keegi sellest midagi rääkinud ning oli selge, et nimekiri oli kuskil lihtsalt valmis kirjutatud ilma suuremate uuringuteta,” rääkis Veitsurs.

“Käis küll Kalev Kallemets eelmise nädala lõpus volikogu istungil tuumajaama mõtet tutvustamas, aga see on ka esimene kord, kui keegi meile midagi rääkima on tulnud,” ütles Viru-Nigula vallavanem.

“Eks ta muidugi looks suhteliselt kõrgepalgalisi töökohti piirkonda ning oleks kindlasti riigi poolt turvatud, kuid ma ei ole kindel, et see oleks piisav,” arutles Veitsurs ning märkis, et kuna puudub seaduslik raamistik tuumajaama rajamise kohta, on vara midagi kindlamat öelda.

“Praegu saame rääkida vaid emotsioonide tasandil, teadmata fakte ei saa ju millegi poolt olla või vastu vaielda,” jäi Veitsurs äraootavale seisukohale.

Kunda linnapea Allar Aron ütles, et ennekõike tuleks ära oodata valitsuse otsus tuumaenergia kasutuselevõtu kohta ning seejärel vastavalt kehtestatud õigusloomele edasi käituda.

“Praegu on vara rääkida konkreetsest asukohast, selle valimist peaks suunama ikkagi valitsus ning vastavad komisjonid,” arutles Aron. Tõenäoliselt ei sobi Suur-Pakri jaama asukohaks nii logistilistel kui looduslikel põhjustel ning tuumajaama jahutusvajaduse tõttu on üsnagi selge, et kui jaam rajada, tuleks see ilmselt tõesti põhjarannikule.

“Aga tegu ei ole ju ühepereelamuga. Kõik nõuab täpsemaid analüüse, mida jällegi peaks juhtima valitsus,” kõneles Aron.

Vajalik teavitustöö

“Ükskõik kuhu tuumajaam siis tulla võib, peab inimesi teavitama, sest praegusel juhul seostub tuumajaam inimestel ennekõike Tšernobõliga. Siin tuleks eeskujuks võtta Soome, kus on inimeste teavitamisega tegeletud aastakümneid ja nüüdseks pooldab enamik soomlasi tuumaenergiat,” soovitas Aron ja lisas, et kuna ta ise on energeetika valdkonna haridusega, on ta ühtlasi tuttav tuumaenergia võimaluste ja ohtudega.

Tema isiklik arvamus on, et tuumajaam ei ole ohtlik, aga inimeste hirm selle ees tuleneb eelkõige teadmatusest.

Majandusministeeriumis on alustatud tuumaseaduse eelnõu koostamist. Antud seadus seab õigusliku raamistiku jaama ehituskorrale ning nõuded tuumareaktorile.

Samal ajal, kui Eesti Energia teostab geoloogilisi uuringuid ja analüüsib saare sobilikkust tuumajaama ehituseks, tegeleb MTÜ Eesti Tuumajaam koostöös Tallinna tehnikaülikooliga õppekava ja noorte ettevalmistamisega magistriõppeks, et potentsiaalselt ehitatava tuumajaama jaoks kompetentset personali koolitada.