Maret Maripuu: See meid ei puuduta. Või puudutab?

Maret Maripuu. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Aasta 1988 oli Eestis murranguline: suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, fosforiidisõda ja arusaami­sele jõudmine, et NSV Liit on hu­kule määratud. Samal ajal, kui meeli olid köitnud vabadusiha ja uue Eesti ülesehitus, jõudis mei­le märkamatult XX sajandi katk - registreeriti Eestis esimene HI-viirusega nakatumine.

Nüüd teame üsna häs­ti, millega on tegu. Ravivõimalu­sed on muutnud selle pea kroo­ni­liseks haiguseks, mida õigete ra­vimeetoditega on võimalik kontrolli all hoida. Siiski on  pikk tee minna, et kasvaks mõist­mi­­ne, kuidas kaitsta end.

Vene rulett

Kakskümmend kaks aastat ta­gasi jäi esimese nakatanu registreerimine erilise tähelepanuta, sest ei osatud hinnata, milliseid tagajärgi viirus kaasa toob.

Ilmselt teati juba siis, et juhuslik seksuaalvahekord ei ole kõige mõistlikum tegu ning narkoo­tikume süstida pole hea plaan, aga levinud oli ka arusaam, et kui ma ei ole homo või narkomaan, ei juhtu minuga midagi.See pole aga tõsi, mida arvud meile tõestavad. Üha rohkem on viiruse ohvriks langenud igas Eesti nurgas täiesti tavalised inimesed, kes ei ole kunagi elus nar­kootikume tarvitanud.

Ehmatava äratuskellana mõjusid meie ühiskonnale 2000. ja 2001. aasta, mil HI-viirus plahva­tuslikult levis süstivate narkomaanide hulgas. Kui veel 1999. aastal oli meil 12 uut HIVi juhtu­mit aastas, siis 2000. aastal 390 ja 2001. aastal juba 1474. Kümne aasta möödudes on viirus nakatunud inimeste seas laastamis­tööd teinud.

Ravi on kulukas, ent möödapääsmatu, et viiruse levikut pidurdada ning inimeste elukvaliteeti hoida ja aidata neil iseendaga toime tulla.

HIV ei ole ainult Tallinna ja Ida-Viru ning üks­nes süstivate narkomaanide probleem. Kui 2000. aastal olid 90% anonüümsetes kabinettides registreeritud HIVi nakatunutest süstivad narkomaanid, siis tänaseks on see number alla poole.

Viimastel aastatel on HI-viirus hakanud kiiresti levima heteroseksuaalsel teel ning iga aastaga on suurenenud naiste osakaal nakatunute hulgas. Iga kaitsmata juhusuhe on sama kui mängida vene ruletti.

Olgem mõistlikud

2009. aastal tuvastati HIV 243 mehel ja 168 naisel. Nakatunud on valdavalt noored, kelle hulgas on suurenenud noorte emade arv.

Raseduse hoolika jälgimisega, sünnitusel ja selle jä­rel õigete võtete kasutamisega on võimalik vältida viiruse kandumist lapsele. Siiski on kuni 2008. a Eestis sündinud 32 HIV-positiivset last. See esitab ühiskonnale uued küsimused, lapsed pole ju süüdi, et nad on nakatunud. Aga kui avatud me oleme, et luua ka neile lastele keskkond, kus nad saavad rahulikult kasva­da ja neid ei stigmatiseerita viiruse pärast?

Eesti inimesi iseloomustab riskikäitumine, olgu selleks alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, mootorrattal kiivrita kihutamine või kaitsmata juhuslik seksuaalvahekord. Kuigi võime ütelda, et teavitustöö on olnud tulemuslik ja suur osa noori teab hästi, et kondoomi tuleb kasutada, peab see arusaam kõikide seas tunduvalt kasvama.

Maailmas on aids nõudnud mil­joneid inimelusid. Eesti viimaste aastate pingutused on kand­nud vilja ja nakatunute arv on vähenenud. Pärast pikki vaid­lusi on lõpuks jõudnud uude õppekavasse ka terviseteemad.

Lisaks kolmandale sektorile panustab HIVi-vastasesse võitlu­sesse ka erasektor, on loodud ettevõtete koalitsioon HIVi vastu. Iga inimeseni peab jõudma teadmine, et
HI-viirusega nakatumine sõltub sellest, kuidas ta käitub. Meil kõigil on võimalus hoida ennast ja oma lähedasi. Haigus ei vali oma ohvreid, aga oma julmusest hoolimata on teda lihtne vältida.

Mälestagem tema ohvreid ja nende mälestuseks olgem ettevaatlikud ja lihtsalt mõistlikud.