Kolmes vallas alustavad tööd noortekogud

Noortevolikogu annab võimaluse piirkonna noortel kohalikku ellu sõna sekka öelda. Foto: Jaanus Ilp / Louna.ee

Tapa, Väike-Maarja ja Haljala vallas hakkavad sügisest tööle noortevolikogud, mis annavad kohalikele noortele võimaluse oma elukeskkonna arengus kaasa rääkida.

Eesti Noorteühenduste Liidu väljakuulutatud konkursil noortevolikogude loomiseks said muu hulgas toetust kolm Lääne-Virumaa valda: Tapa, Väike-Maarja ning Haljala, igaüks 3000 krooni.

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluskogude koordinaatori Kristo Nottoni sõnul aitab noortekogu noortel mõista poliitiliste otsuste kujunemist ning annab neile seeläbi oskuse kujundada oma kodukohas eelkõige just noori puudutavaid otsuseid.

“Volikogud annavad sisendi, kuhu soovitakse noorte panust, tavaliselt noorte- ja hariduskomisjonidesse,” on Nottoni hinnangul väga oluline kohaliku omavalitsuse ja noortekogu koostöö.
“Lepitakse kokku, kas noored nimetatakse komisjoni koosseisu või siis määratakse kontaktisik. Üksikud head näited on aga ikkagi need, et nad on volikogu töösse reaalselt sisse lülitatud,” selgitas Notton.

Väike-Maarja noortekeskuse juhataja Meeli Veia sõnul on mõtet luua Väike-Maarjasse noortekogu arendatud paar aastat.

“Meie arvates oleks see üks hea võimalus liita Väike-Maarja vallas olevate koolide õpilased ja üles kutsuda neid noori, kes on valla elanikud, aga koolis enam ei käi, ehk siis kuni 26aastaseid noori,” rääkis Veia.

Veia sõnul arutletakse praegu valla juhtidega, kuidas oleks noortekogu võimalik töösse kaasata.

“Esialgne idee on pakkuda noortele välja võimalus tutvuda seadustega ja uurida, kuidas mõjutab üks või teine vallas kehtiv seadus konkreetselt noore elu,” on Veia hinnangul tarvis alustada noortele kohaliku võimu toimimise tutvustamisest.

Reaalne töö

Tapa vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, noortekogu loomise eestvedaja Reigo Tamm on täiesti kindel, et noored tuleb kaasata komisjonide töösse. “Meie teemegi Tapa valla noortekogu, mis hakkab kaasa rääkima kultuuri, sot­siaal- ja hari­dusvald­kon­nas,” rääkis Tamm.

“Meie missioon ja visioon on selline, et Tapa vald on jätkusuutlik, inimesed saavad siin end teostada ja tõestada ning tulevikus siia tagasi tulla,” sõnas Tamm ning lisas, et noortele võimaluse andmine valda puudutavates otsustes kaasa rääkida on üks olulisi aspekte, mis soodustab valla arengut.

Välja on töötatud ka noortekogu struktuur. “On otsustatud, et kogus on 21 mandaati nagu Tapa volikoguski,” selgitas Tamm. Tema sõnul jagunevad noortekogu kohad nii, et Tapa gümnasium, Tapa Vene gümnaasium ning Jäneda ja Lehtse koolide õpilasesindused saavad kogusse saata igaüks kaks esindajat. Neile lisanduvad Jäneda, Lehtse ning Moe piirkondadest kolm esindajat ning Tapa linn oma suuruse tõttu saab noortekokku neli esindajat.

“Esimene Tapa valla noortekogu koosolek toimub 1. oktoobril, selleks ajaks peavad noortekogu valimised olema korraldatud,” lausus Tamm.

Ka Haljala valda loodaval noortevolikogul on oma kindel osa volikogu töös. Volikogu sekretäri-registripidaja Marju Kirsipu sõnul luuakse noortevolikogu 10-12kohaline. Vallavolikogus endas on 15 kohta.

Võimalus kaasa rääkida

“Paljud noored on kurtnud, et nende hääl ei jõua kuskile, noortevolikogu töös osaledes saavad nad aga osaleda otsuste tegemise protsessis ning neil tekib ettekujutus, kuidas otsused kujunevad,” rääkis Kirsipu ning lisas, et noored kaasatakse kõikidesse alalistesse komisjonidesse, välja arvatud sotsiaalkomisjon.

“Nemad ise eelnõusid algatada ei saa, küll aga saavad komisjoni liikme poole pöörduda ja temaga koostöös ettepanekuid teha,” selgitas Marju Kirsi­pu.

Valimised Haljala valla noortekogusse toimuvad noortekeskuse juhtimisel augustis või septembris. “Kindlasti ei tohiks noortevolikogu saada Haljala-keskne, kaasata tuleb ka valla teiste piirkondade esindajad,” on Kirsipu sõnul oluline, et oma esindaja saaksid noortekokku erinevate piirkondade noored.

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluskogude koordinaatori Kristo Nottoni sõnul peaks lähikuudel seadustatama noortevolikogude töö raamistik, mis soodustaks tema hinnangul noortevolikogude loomist ka teiste omavalitsuste juurde.

• Toetust saab 30 omavalitsust 14 Eesti maakonnast noortekogude loomiseks.
• Toetuse saamise üks eeldusi oli kohaliku omavalitsuse poolne huvi noortekogu loomiseks ning töösse kaasamiseks.