Tapa erikooli saadetud haridusministeeriumi esindaja Jürgen Rakaselg ütles, et üritab taastada eelmisel kolmapäeval puhkenud mässu sündmusi ja alles siis saab anda hinnangu ning teha järeldusi.
Osa erikooli noortest arvab, et vangla teeb kõvaks meheks
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
28. jaanuar 2014, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva hommikul erikooli jõudnud Rakaselg ütles, et õppeasutuses oli olukord rahulik. Politsei oli mässu organisaatorid vahistanud.
Et paljud erikooli õpetajad võtsid haiguslehe, siis tulid appi teiste koolide pedagoogid. Rakaselja hinnangul võis nii mõnegi töötaja jäämine haiguslehele olla tingitud mässust tekkinud pingetest. “Eks igaühel on oma viis, kuidas sellega toime tuleb,” sõnas ta.
Erikooli juhtkond võttis haigetega ühendust ja otsest, sealhulgas psühholoogilist abi nad ei vajanud.
Rakaselg ei pooldanud seisukohta, mille kohaselt peaks analoogsete mässude vältimiseks looma kolmanda astme, mis jääks erikooli ja vangla vahele, nagu on tehtud mõnedes teistes riikides. Kolmandat astet peeti vajalikuks ka aastaid tagasi Tapa erikoolis korraldatud konverentsil.
“Kolmas aste ei ole midagi uut,” sõnas Rakaselg ja viitas nõukogudeaegsele Sindi koolile, kus õppisid vangla taustaga noored. Kümme aastat vanglas töötanud Rakaselg selgitas, et nõukogudeaegsed vanglad avaldasid inimesele tõepoolest halba mõju, kuid nüüdsed vanglad on tõhusa kontrolli all ja vahialuse edasisele käitumisele neil olulist halba mõju pole. Liiati on enamik Tapa erikooli kasvandikke politseiga kokku puutunud ja seega mingi aja trellide taga olnud. Samas tunnistas Rakaselg, et võrreldes varasemaga on noorukite taust läinud keerulisemaks.
Haridusministeeriumi esindaja ei pidanud õigeks hakata noori rühmitama ja sellega juba ette mingeid hirme tekitama. Samas nõustus ta, et osa neist arvavad tõepoolest, et vangla teeb kõvaks meheks, ja selline mõtteviis määrab käitumise.
Rakaselja sõnul tuleks hinnata iga nooruki ohutegurit ja vastavalt sellele temaga tegelda. Kui nooruki ohutegur on suur, siis tuleb tema võimalused teistega kohtuda viia miinimumini. Paraku ei võimalda seda tõhusalt rakendada Tapa erikooli ruumilahendus.
Et erikoolis on peamiselt teismelised, kellele on oluline kaaslaste arvamus, tuleb nendega tegelda individuaalselt. “Kui pinge on õhus, siis ei ole mõistlik kõiki kokku koguda,” sõnas Rakaselg. Ta hoidus andmast hinnangut erikooli juhtkonna otsusele koguda kolmapäeval hommikupoolsete rahutuste järel pärast lõunasööki kõik õpilased ja pedagoogid kooli spordisaali kokku ja kõnelda tekkinud olukorrast. Hinnangu andmise vältimist põhjendas Rakaselg asjaoluga, et enne tahab ta mässu sündmused võimalikult täpselt kronoloogilises järjekorras taastada ja alles siis saab teha järeldusi.
Eelmise kolmapäeva pärastlõunal puhkes Tapa erikoolis mäss, millest võtsid osa umbes 14 õpilast ehk pooled kooli kasvandikud. Lisaks allumatusele lõhuti peamiselt ukse- ja aknaklaase.
Pärast mässu lahkus 12 noort koolist. Nüüdseks on kõik õppeasutuses tagasi, välja arvatud mässu organisaatorid, kelle politsei võttis vahi alla.
Erikooli direktor Ene Kukk on varem öelnud, et ulatusliku vastuhaku korraldasid neli vangla taustaga noorukit, kes kaks päeva järjest keeldusid tundidesse minemast.