Kristiina Ojuland asutab täna uue partei

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uute ideede genereerimist ja leiutamislusti on vaja ka uue erakonna asutamisel. Ehk leiab selleks inspiratsiooni Andrus Kiviräha raamatustki.
Uute ideede genereerimist ja leiutamislusti on vaja ka uue erakonna asutamisel. Ehk leiab selleks inspiratsiooni Andrus Kiviräha raamatustki. Foto: Arvet Mägi

Kristiina Ojuland koos 20 uue poliitikasse tulijaga allkirjastavad täna partei asutamislepingu, mis jääb avatuks seni, kuni nõutud 1000 asutajaliiget kokku saadakse. Aprillist lubab seadusmuudatus registreerida uue erakonna ka 500 liikmega.

Ainult naiste parteid, nagu on spekuleeritud, tulemas pole. “Uus erakond on võrdselt avatud kõigile sõltumata soost ja rahvusest. Naiste osakaalu tahaks tõsta otsustajate hulgas, kuna just naiselikust – jätkusuutlikust ja heaperenaiselikult arvestavast mõtteviisist on praeguses riigijuhtimises ja seadustes kõige suurem puudus. Mis ei tähenda, et sellist mõtteviisi ei võiks kanda ka mehed – see ei tee neid kindlasti vähem mehelikeks,” kommenteeris Ojuland.

Ideed erakonna asutamiseks on formuleerunud ja algatajatele on selgeks saanud meie riigi praegused suurimad valupunktid. “Inimesed, kelle jaoks on oluline riigi olukorra paremaks muutmine, on koondumas nende ideede ümber ning kokku on saanud juba täiesti arvestatav seltskond meie ühiskonna tulevikust ühtemoodi mõtlevatest inimestest,” rääkis Kristiina Ojuland partei asutamise hetkeseisust.

Osalemine europarlamendi valimistel ei ole tema sõnul uue partei jaoks eesmärk omaette, aga kui selleks ajaks ollakse valmis seda tegema, siis oma kandidaadid ka esitatakse.

“Meie peamine eesmärk on osaleda 1. märtsil 2015. aastal riigikogu valimistel ja teha Eesti korda,” ütles Ojuland.

Eile ta uue erakonna nime veel ütlema ei soostunud. “Erakonna nimest teavitame siis, kui erakonna asutamisleping on alla kirjutatud, hetkel toimuvad viimased arutelud uue nime parima võimaliku vormi üle. Aga luban, et heade ideedega ja positiivset muutust kavandav erakond saab hea ja positiivset sõnumit kandva nime,” rääkis Kristiina Ojuland.

Valmimisjärgus on ka erakonna programm, mille täpsemaks formuleerimiseks käivitas ta eile veebikeskkonna luud.ee, kus saab ühiste laiapõhjaliste arutelude toel kokku uue erakonna “luustiku” ehk põhikirja kon­dikava. Eelnevalt on kogunenud ettepanekuid ümarlaudadel osalenud inimestelt.

“Teiste planeeritavate erakondade sisuliste põhimõtete kohta puudub vähimgi info, seepärast ei oska seda hetkel kommenteerida. Olemasolevatest erakondadest kavatseme eristuda, asetades Eesti riigi keskmeks Eesti inimese ja tema heaolu tagamise. Praeguste võimuerakondade jaoks on inimene paraku pelgalt statistiline ühik, meie kavatseme seda suhtumist muuta. Inimesi, vaatamata sellele, kas nad on erakonnaliikmed, ettevõtjad, noored või vanad, tuleb kuulata,” selgitas Ojuland loodava partei eripära.

Majanduse saab tema hinnagul korda ettevõtjate seisukohti ära kuulates ja nendega arvestades.

“Kui riik ei käsitle ettevõtjat enam potentsiaalse maksupetturina, vaid riigieelarve täitumise tugisambana, muutub kindlasti ka ettevõtluskeskkond, mis omakorda loob töökohti ning annab kohalikele inimestele kindlust siin oma elu sisse seada, mitte parema majanduskliima otsingul Eestist ära kolida. Kavatseme koos ekspertidega vaadata üle nii maksu- kui muud majandust reguleerivad seadused, et leida programmilised, kõige olulisemad punktid. Töö selles osas käib,” rääkis Ojuland.

Haldusreformi puhul soovib uus erakond, et Eestis oleks optimaalne hulk omavalitsusi, mitte nagu praegu, kui iga 25–30 kilomeetri taga paikneb vallamaja, kuid inimesed oma probleemidele sealt sageli lahendusi ei leia.

Kodanikuühiskonna ja kogukonnapoliitika põhimõtteid järgiva haldusprogrammi koostamine käib loodava erakonna töörühmades praegu samuti.

Kindlasti peaks Ojulandi sõnul riiklikul tasandil toetama ääremaid eluliselt oluliste struktuuriüksuste, nagu päästeamet, koolid, politsei, säilitamise abil.

“Ka on oluline ettevõtluskeskkonna muutmine ääremaid soosivaks, et tööandja, kes loob töökohti nendesse piirkondadesse, tunneks end riigi poolt nii maksu- kui teiste seaduste kaudu väärtustatud olevat. Paljud riigist mujale tööle lahkujad on, nagu viimastest uuringutest selgunud, n-ö SMS-laenude põgenikud. Seega on vaja reguleerida nii kiirlaenuturg kui ka teha kõik selleks, et inimestel tekiks võimalus teenida elamisväärset palka ning õppida heaperemehelikult majandama,” kõneles Kristiina Ojuland.

Äsja lahkus reformierakonnast mitu inimest ning uues erakonnas on ka neile koht olemas.

“Me ootame endaga liituma inimesi, kes jagaks meie põhimõtteid. Neid, kes on astunud välja erakondadest, kuna pole saanud seal enda soovi ühiskonda paremaks muuta rakendada, on viimasel ajal tõesti palju ning just nende arvu kasvamise survel nägin ka vajadust praegu teha ära uue erakonna asutamisleping. Et need aktiivsed ja südamega Eesti parandamise eest seisvad inimesed leiaksid taas mõttekaaslaste ringkonna, kelle hulgas üheskoos tõesti Eesti korda teha ning ühiskonna arengule uus hoog sisse lükata,” selgitas Kristiina Ojuland erakonnakaaslaste valikut.

Tagasi üles