/nginx/o/2009/08/14/221228t1h22f1.jpg)
Meediat jälgides tekib mulje, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja rahvaliidu ühinemine on päevauudis number üks.
Eks erakondade juhtidel on omad mured ja rõõmud, kuid kas SDE liikmena saan ka erakonna tegemistele kaasa aidata või olin mina vajalik ainult valimiste ajaks? Miks esitan selle küsimuse? Sest paljudelt erakonnakaaslastelt, eriti noortelt, olen seda tihti kuulnud.
Vastan kindlalt – inimese igapäevatöö on parim hinnang maailmavaate kinnitamiseks.
Väikeses Uhtna alevikus, mis asub Sõmeru vallas, on kõikidel teada, et noortekeskuse juhataja on SDE liige. Ei jäänud külarahvale ja noortele märkamata minu osalus eelmistel kohalikel valimistel, kuigi kandideerisin teises omavalitsuses, milleks oli Rakvere linn.
Samas ei luba noorsootöötaja eetika ja noortekeskuse töökorraldus riputada mul noortekeskuse uksele SDE lippu ega panna laua peale erakonna vimplit.
Aga sellegipoolest on erakonnas kaasalöömine minu jaoks reaalne võimalus noorsootöös midagi muuta ja noorte jaoks ka ära teha.
Innustavad inimesed
Meie noortekeskuses on saanud tavaks kutsuda huvitavaid inimesi noortega vestlema ja elutarkust jagama. Noortega on kohtunud ja karjäärist rääkinud Rakvere linnapea Rannar Vassiljev ja tema isa, Sõmeru vallavanem hr Peep Vassiljev.
Viimastest külalistest ajas kunstijuttu klaasimeister Riho Hütt, külas on käinud kohalikud Raadio Viru tegijad ja sumot tutvustanud K&F Rahvusvaheline Sumokool. Sõmeru noortega on käinud kohtumas ka endine narkomaan Villy Võrk, filmi “Klass” osatäitja Vallo Kirs ja filmi produtsent Gerda Kordemets, koguja Samuel Golomb ja teised huvitavad tegelased.
Lisaks sellele korraldatakse noortele temaatilisi päevi ja väljasõite, mida rahastame kas oma eelarvest või ANK-konkursside vahenditega. Sõmeru vallas on peale Uhtna noortekeskuse veel viis avatud meetodi põhjal töötavat noortekeskust - Sõmerul, Näpil, Roodeväljal, Ubjas ja Vaekülas.
Noortekeskusi on vaja
Lääne-Virumaal on Sõmeru, Vinni, Rakvere ja Rakke omavalitsus teinud tõsiseid ja samas julgeid investeeringuid haridusse ja noortetöösse, mis tagavad jätkusuutliku kogukonna.
Lapsed ja noored on Lääne-Virumaal pigem ressurss kui probleem, arvestades investeeringuid haridusse ja noortetöösse. Seda kinnitavad ka 2008. aastal tehtud uuringu “Noorsootöö rahastamine kohalikes omavalitsustes” tulemused, kus Lääne-Viru maakonna näitajad on nii mõnegi teise maakonna omadest silmanähtavalt kõrgemad.
Noortekeskuste tegevus on heaks tõestuseks, et noortega peab tegelema. Väide võib olla igati loogiline ja uuringuga tõestatud, kuid Eestis on omavalitsusi, kus ei ole ühtegi töötavat noortekeskust.
Aga nende omavalitsuste eesotsas on kohalikud poliitikud, kes alles eelmisel sügisel oma valimiseelsetes lubadustes väitsid – noori meie ei unusta.
Miks siis mõnes omavalitsuses ei ole noored ikka veel prioriteet? Millel põhineb noortekeskuste vajaduse eiramine?
Kehtivad seadused määratlevad selgelt noorsootöö korralduse - omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas noorsootööd, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Jääb osalt arusaamatuks mõne vallajuhi hirm ja kahtlus noortekeskuste kasulikkuse ning vajalikkuse suhtes. Tulemused ei pruugi küll kohe nähtavad olla, kuid pidev ja stabiilne eesmärgipärane tegutsemine ja noorte toetamine annab lõpuks mitmekordse tulemuse.
Hooned ja juhendamine
Olen juba tutvustanud maakonnalehes Virumaa Teataja oma mõtteid Rakvere linna noorsootöö korraldusest. Olen jätkuvalt seisukohal, et linnas, kus on ligi 15 000 elanikku, peab toimima vähemalt kolm noortekeskust. Mõistan sedagi, et majanduskriisi ajal on see peaaegu võimatu missioon ja paraku ei ole kusagilt võtta ka neid, kes sellega tõsisemalt tegelema hakkaksid.
Noorsootöö eesmärk ongi luua sobiv keskkond ja võimalused noortele paremaks arenguks ja kasvamiseks, olgu siis noortekeskuse, spordikeskuse, koolihoone, spordiväljaku, huviringide, rularambi või muu näol.
Ei tohiks piirduda uute ruumide ehitamise või vanade renoveerimisega, vaid veelgi suurema tähtsusega on noortele pakutavad tegevused ja nende professionaalne juhendamine.
Noorsootöös on palju lahendamata küsimusi. Senised lahendused ei mõjuta mitte ainult tänaseid noori.
Mõelgem tulevikule, sest siis on hea eakana öelda, et kui mina kunagi noor olin ...