/nginx/o/2009/12/17/283863t1hc5e7.jpg)
Tänapäeval nurisevad paljud inimesed, et kuritegude eest karistatakse liiga leebelt. Heidame pilgu esimese vabariigi aega ja vaatame, kuidas olid lood toona.
Tiina Paas: Kas karistused on liiga karmid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik vabalt ringi jooksvate registreerimismärgita koerte pidajad said kohtuliku karistuse. Kui aga koerapidaja ei olnud teada, hukkas politsei koera kohapeal.
Ühispanga vekslite võltsimise eest sai karistuseks kolm aastat vangiroodu ühes kõigi õiguste äravõtmisega.
Mõrtsukad viidi aga metsa äärde mahalaskmisele, enne seda võis kohtualune kirjutada viimase kirja omastele ja lasta kutsuda endale vaimuliku.
Hukatu maeti sinnasamasse metsa alla ja laiba kättesaamiseks pidid omaksed taotlema eriloa.
Tapal elas aga 1934. aastal salakuulaja, kes pildistas raudteesildu, Tapa jaama ja teisi hooneid, uuris kaitsevägede seisukorda Rakveres ja Tapal. Andmed pidi ta edastama venelastele. Sõjaringkonna kohus määras talle karistuseks viisteist aastat sunnitööd.
Paari naela või varastamise eest sai kolm kuud vanglakaristust, avalikus kohas alkoholijoobes mürgeldamise eest anti aga 14-21 päeva aresti.
Korraga kahe inimese tapmise eest läksid eluks ajaks sunnitööle kolm meest, kelle süüdimõistmiseks kulus Rakvere-Paide rahukohtus vaid kaks tundi.
Mees, kes süütas ämma majad, sai karistuseks kuus aastat sunnitööd.
Pesu varastamise eest nöörilt läks süüalune neljaks kuuks vangi.
Protokoll tehti majaümbruse koristamata jätmise, ilma numbrita jalgrattaga sõitmise, üle lubatud aja kauplemise ja samuti kanade võõrasse aeda laskmise eest.
Aegviidu raudteejaamas aga juhtus järgmine lugu. Keegi nokastanud mees tahtis end rongi ette visata - oli olnud elust tüdinud ja otsinud surma. Jaamateenijad hoidsid mehe rongist eemale. Hiljem leiti mees maanteel põiki pikali, ootamas autot, mis temast üle sõidaks. Juht aga pidurdas, tõstis surmaootaja eest ära ja sõitis edasi. Politsei viis napsise mehe arestimajja.
Üks Ambla mees oli küsinud kohalikult konstaablilt mingisuguse protokolli kohta. Too vastanud, et mis te jooksete nagu närvihaige mööda küla ringi. Selle ütluse eest määras kohus talle viis päeva aresti.
Ja üks lugu veidi hilisemast ajast. Kaks meest tulid Tapal leeripeolt, jõudnud Noorteparki, urineerisid nad seal asuvale A. Lillaka hauamonumendile. Leidus pealtnägija ja mehed mõisteti surma mahalaskmise läbi.
Nüüd asub monument Tapa muuseumi hoovil. Mõne päeva eest jooksis muuseumi aeda väike koer ja tõstis monumendi juures jalga. Kas ja kuidas koera karistada, las see jääda lugejate otsustada.