/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2010/05/27/375193t1h9c7d.jpg)
Üheksandat hooaega kurgikasvatajana alustav Udo Ojamaa teab väga hästi, et tänaseid tegemisi ei visata homse varna, sest iial ei või teada, millega ilmataat võib päev hiljem üllatada.
Kurgikasvataja edu sõltub ilmataadist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Porkuni külje all väikeses Loksa külas elav Udo Ojamaa on juba kaheksal kevadel kurgiseemned mulda pikkinud ja suvi otsa päevagi puhkuseta saaki korjanud. Erandiks pole seegi aasta, sest 35 000 seemet on külvatud, taimedki tärganud ja umbes 1,5 hektarit maad haritud.
Avamaal kurgikasvataja sai Udo Ojamaast juhuse tahtel, sest esialgu, üheksa aastat tagasi, läks ta Põltsamaa Felixisse sooviga ettevõttele ketšupi tarvis tomateid kasvatama hakata. Felix sellest aga huvitatud ei olnud.
Kas kurkide kasvatamise idee pakkus välja Felix või tuli Ojamaa ise selle peale, ta enam ei mäleta. Igal juhul käidi ettevõttest peagi Loksal vaatamas, kas põldu ja masinaid ikka on, et kurke suures koguses kasvatama hakata.
Ilmselt oldi nähtuga rahul ja algul lepiti kokku hektarisuuruse põllu rajamises.
“Ma ei saanud öö otsa magada. Järgmisel päeval helistasin ja ütlesin, et hektar on palju, teeme pool,” meenutas Udo Ojamaa, kuidas kõik aastaid tagasi algas.
Praeguseks on poolest hektarist saanud poolteist, mis Udo Ojamaa ja tema naise hoolt nõuab, sest suurem osa tööst tehakse ära kahekesi, abiks truu traktor, mille taha käib kas kurgitaimede istutusmasin, kastmissüsteem või kurgikorjamislava.
