Juhtkiri: Prohvet teab

Paljudes kohtades ootab suur hulk kortereid omanikke. Foto: Urmas Luik

Kummastav on kuulda, kuidas suured majandusanalüütikud ja ärimehed siiamaani räägivad, et nii suur kukkumine, nagu meil majanduses oli, tuli neile täieliku üllatusena.

Läinud nädalal ütles ajakirjanik Kalle Muuli ühes raadiosaates, et kes praegu väidavad, et nägid sellist auku ette, on lihtsalt lobamokad.

Ometi seadis Virumaa Teataja inertsist avatavate kaubanduskeskuste ja muude äride edu juba mitu aastat tagasi kahtluse alla.
Nii oli see näiteks Kesko Agro kaupluse, Silberauto suure esinduse kui ka Vaala keskuse puhul. Kesko Agro ongi tänaseks oma uksed Rakvere külje all sulgenud, kokku pidi tõmbama ka Mercedese esindus ning Vaala keskus otsib kohta päikese all.

Samas on hea, et sellised esindused on olemas, sest kui head ajad tagasi tulevad, ja sinnapoole see asi praegu kisub, on meil korralikud alustalad juba olemas. Oleks ju mõeldamatu, et ettevõtjad istuvad maha ja lasevad käed rüppe, optimism on kindlasti edasiviiv jõud.

2006. aastal, kui paljud hõiskasid eufoorialainel Eesti majandusimest, tuli Virumaa Teataja välja manitsevate avaldustega. 31. märtsil 2006. aastal kirjutas Virumaa Teataja, et spekulandid, kes viimastel aastatel on kinnisvaraäriga teeninud kopsakaid kasumeid ja paigutanud sellesse miljardeid, võivad vallandada kinnisvarakrahhi: “Aga igasuguse krahhiga kaasneb majanduslangus. Ja nii tekib doominoefekt. Langus vallandab uusi langusi. Majanduses algab pankrottide ja tööpuuduse laine. See stsenaarium on erinevates riikides läbi mängitud kümneid kordi.”

6. juulil 2006. aastal oli soovitus taas tõele näkku vaadata: “Tarbimislaenude kogumaht ulatub nüüdseks kuue miljardi kroonini. Sellest veerand on võetud kinnisvara tagatisel. Tegemist on täiskasvanud inimestega ja igaüks teab, millega riskib.”
Paljudest tookordsetest kergekäelistest laenajatest on nüüdseks saanud kroonilised võlglased, kellest osa on kaotanud ka oma kodu.

Nendes ettekuulutustes polnud midagi prohvetlikku ega ebaloomulikku. Tavaliselt ei kesta ükski majandustõus üle seitsme aasta. Eesti majandusbuum kogus 2006. aastal hoogu aga kuuendat aastat.
Nii lihtne see ennustamine ongi, kui teada aabitsatõdesid.